Keha

Vaata graafikust, millistes maakondades on haigestunuid enim

Tuberkuloos murrab eestlasi: madala teadlikkuse tõttu jääb diagnoosimine sageli hiljaks (47)

Toimetas Silja Paavle | Graafik Margus Järv,, 23. märts 2018, 12:32
Foto: PantherMedia/Scanpix
Mullu haigestus Eestis tuberkuloosi 175 inimest, 145 inimesel diagnoositi see raske tõbi esmakordselt. Tuberkuloos on maailmas TOP10-sse kuuluv surmapõhjustaja.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel registreeritaks Euroopas igal aastal ligi 60 000 tuberkuloosi haigestumist. Eestis on tuberkuloosi haigestumine veidi kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Esialgsetel andmetel haigestus 2017. aastal Eestis tuberkuloosi 175 inimest, neist 145 olid uued ehk esmasjuhud. Haigestunute keskmine vanus oli 53,5, noorim oli 18 ja vanim 92 aastane.

Samas Eestis on tuberkuloosi nakatumine ja haigestumine kiiresti vähenenud – veel 20 aastat tagasi ehk aastal 1998 registreeriti Eestis koguni 824 tuberkuloosi juhtu. Haigestumuse langedes on aga tekkinud olukord, kus tuberkuloosi diagnoosimine hilineb ja seda just teadlikkuse vähenemise tõttu.

Samal teemal

„Teiste Euroopa riikide kogemused näitavad, praeguselt haigestumise tasemelt madalamale jõudmine ei toimu enam nii kiiresti kui seni, eriti kui arvestada Eesti kõrget HIV nakatumist ja tuberkuloosi levikut riskirühmades,“ ütles Tervise Arengu Instituudi (TAI) tuberkuloosiregistri juhataja Piret Viiklepp. „Eesti probleemiks on ka ravimresistentsed tuberkuloosi vormid – kuni 20% uutest ja üle poole korduvatest nakkuslikest kopsutuberkuloosi juhtudest ei allu tuberkuloosi põhiravimitele.“

Kõige tõhusam viis tuberkuloosi leviku peatamiseks on haigete kiire avastamine ning nende terveks ravimine. „Siin on suur roll inimestel endil – kui on pikka aega köha, tuleb minna perearstile. Kes on juba varem kopsuarsti juures ravi saanud, saab ilma saatekirjata vajadusel kopsuarsti juurde uuesti pöörduda,“ rõhutas Viiklepp. „Kui tuberkuloosi diagnoos on juba saadud, tuleb ravi kindlasti korralikult lõpuni teha.“

Tuberkuloos, eriti selle multiresistentsed vormid, on ka maailma terviseorganisatsiooni WHO hinnangul Euroopas üks peamisi tervishoiu murekohti. Uuringute järgi ei ole koguni veerand Euroopas tuberkuloosi haigestunud inimestest saanud vastavat diagnoosi ja ei saa seega ka ravi.

WHO algatusel tähistatakse kogu maailmas iga aasta 24. märtsil tuberkuloosipäeva, et tõsta teadlikkust ja toetada jõupingutusi tuberkuloosi kõrvaldamiseks. Sel päeval 1882. aastal teatas Saksa mikrobioloog ja epidemioloog Robert Koch avalikkusele tuberkuloositekitaja Mycobacterium tuberculosis’e avastamisest, avades tee tuberkuloosi diagnoosimisele ja ravile.

Mis on tuberkuloos?

Tuberkuloos on õhu teel piisknakkusena leviv nakkushaigus, mis kõige sagedamini kahjustab kopse, kuid võib kahjustada ka teisi elundeid (sh neerud, luud-liigesed, närvisüsteem, lümfisõlmed, silmad jne). Tuberkuloosi tekitaja on mükobakter nimega Mycobacterium tuberculosis.

Tuberkuloosi ravis on kõige efektiivsem otseselt kontrollitud ravi, kus tuberkuloosiravimeid võetakse igapäevaselt meditsiiniõe juuresolekul tervishoiuasutuses või haige kodus. Ravikuur kestab sõltuvalt haigustekitaja ravimtundlikkusest 6–36 kuud, enamasti alustatakse ravi haiglas. Kõik tuberkuloosiravimid on ostetud riigihankega ning patsientidele kogu ravikuuri vältel tasuta.

2017. aastal valmis Eestis tuberkuloosi ravijuhend meditsiinitöötajatele ja patsiendijuhendid eesti ja vene keeles. Need leiab igaüks ravijuhend.ee kodulehelt.