Eesti saab tehisintellekti- ehk kratistrateegia

Moodustatav ekspertrühm koostab seaduseelnõu, et muuta võimalikuks krattide ehk täisautonoomsete infosüsteemide kasutamine kõikvõimalikes eluvaldkondades ning tagada õigusruumi selgus ja vajalik järelevalve.

Samuti töötab ekspertrühm välja Eesti tehisintellekti strateegia, kus on kirjeldatud, kus ja millistest krattidest võib enim kasu olla nii avalikus kui erasektoris ning meetmed, millega nende kasutuselevõtmist edendada

„Olgugi, et enamik praegu kasutusel olevatest tehisintellekti rakendustest ei ole väga keerukad, on juba praegu selgelt ette näha, et lähiaastatel on tulemas väga suured muutused,“ ütles riigikantselei strateegiabüroo nõunik Marten Kaevats.

„Õiguslikult on see valdkond keerukas, sest tehisintellekti algoritmid käituvad kui „must kast“ – isegi selle loonud inimene ei oska alati öelda, miks algoritm just sellise otsuse vastu võttis. Nendes ei ole klassikalist põhjus-tagajärg seost, nagu me oleme harjunud kohtama senistes tarkvarades. Me saame ainult treenida algoritme paremaks ja paremaks, kuni nende võime konkreetses otsustuspunktis on kas sama hea või parem kui inimese oma,“ selgitas Kaevats.

Kaevats lisas, et tehnoloogilise arengu juures on väljakutseks ja lahendamata küsimuseks inimese sekkumiseta süsteemide rakendamise õiguslik pool – kes vastutab süsteemide tehtud otsuste tulemuste eest.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut tõi välja, et Eesti jaoks võiks tehisintellekti rakendamisest tõusta mitmekülgset kasu. „Avalikus sektoris saame nii teenuste kasutajakesksust tõsta, paremini andmeanalüüsi teostada, samuti riigi toimimist tõhustada ehk e-riigi arendamise sihte saavutada,“ toonitas Sikkut.

„Ka tööstuse digipöördel saab olla tehisintellektil oluline roll, rääkimata võimalusest Eestisse uusi investeeringuid ja innovatsioonitegevust meelitada – tehnoloogiaarendajad on otsimas tehisintellekti lahendusi soosivat arendus- ja testkeskkonda,“ lisas ta.

Ekspertrühma tööd koordineerib riigikantselei koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ning selle tähtaeg on järgmise aasta aprillis.

Ekspertrühma kaasatakse riigiasutused, ülikoolid, ettevõtted ja sõltumatud eksperdid.