Mai MaserFoto: Heikki Leis
Keha
28. märts 2018, 11:05

Mai Maser: kui vanaema tahab kommi, siis too talle seda (16)

"Kui ikka vanema ütleb, et too poest midagi magusat, tulebki nii teha," rääkis TÜ emeriitdotsent Mai Maser, et eakad inimesed peavad kompenseerima toiduga oma jõudluse kahanemist. Maseri sõnul ei tohiks samas mitte ühtegi toidugruppi üle tähtsustada – meie organism vajab kõiki teada-tuntud toiduaineid, ehkki mõnda neist vähem või rohkem, kui meile meeldiks. 

„Toidupüramiidi tipus on ka maiustused,“ rääkis Mai Maser eile Tartu Ülikooli ja Tere ASi Helluse konverentsil „Mikrobioota ja funktsionaalne toit“, „Kui arstid tegelevad patsientidega, on neilegi parem selgitada, et kõik vajaliku saab kätte toiduga ja mingeid lisandeid pole vaja juurde süüa. Uus toidupüramiid näitab, kui mitmekesine peab meie toidulaud tegelikult olema.“

See, mida ja kui palju on inimesel mõistlik süüa, sõltub aga Mai Maseri sõnul mitte üksnes vanusest, vaid ka igast indiviidist eraldi. „Mida nooremad inimesed on, seda rohkem juhinduvad nad oma vanemate koostatud toidulauast, tasapisi kujunevad välja tavad, mida süüakse rohkem ja mis on liiga võõrapärane. Varieerub see, mida valib laps, keskealine ja eakas. Samuti on erinevad inimesed, nii nende haigused, isu, geneetika kui ka mikroobide kooslus. Anda kõigile korraga toitumissoovitusi pole niisiis sugugi lihtne.“

Mai Maseri kinnitusel peaks inimesed olema ettevaatlikumad oma toitumisalaste infoallikate suhtes, sest praegu pakub oma nõu tohutu hulk erineva tasemega toitumisnõustajaid. „Ka teadusel on veel toitumise vallas paljugi avastamata ja sestap käivad inimesed nõu saamas igasugustes foorumites. Internetist saab kätte palju informatsiooni, iseasi, kuidas seda osatakse tõlgendada ja edasi jagada.“ Samal ajal mõjuvad  arsti soovitused Mai Maseri sõnul ikka kõige igavamatena ega paku probleemidele lihtsaid imelahendusi.

Mai Maseri hinnangul on toitlustamine lasteaedades ja koolides hästi korraldatud, pigem tekivad probleemid toidu tervislikkusega nädalavahetustel, kui ollakse kodus. Väikelapsed söövad Maseri sõnul Eestis endiselt liiga vähe puu- ja köögivilju. Et vältida D-vitamiini, kaltsiumi ja raua puudust, peavad väikelapsed tarvitama ka piima- ja lihatooteid. „See, et osa inimestest liialdab liha tarbimisega, ei saa olla põhjendus liha täielikule eitamisele. Lihast saab kätte kõik, mida on vaja verele.“ Ning mõistagi peavad lapsed saama ka teraviljatooteid ja kartulit ehk süsivesikuid.

Alates 30 eluaastast väheneb aga inimese päevane kalorivajadus iga viie aasta kohta 50 kcal. „Tuleb vähendada loomsete rasvade ja maiustuste osa, ent samas katta magneesiumi, raua ja tsingi vajadus,“ rääkis Maser. Parima viisina tervislikult toituda soovitab Maser valmistada toitu võimalusel kodus.

Eakatel inimestel on Maseri sõnul oma spetsiifilised toitumisprobleemid – nende kehamassiindeksile ei saa kindlasti seada nooremate inimeste puhul normaalseks peetavaid standardeid ja radikaalsed dieedid on kahjulikud. „Kindlasti peab vanemas eas jälgima, et ei tekiks alatoitumust,“ ütles Mai Maser. „Väheneb päevane energiavajadus ning samamoodi võib väheneda ka kehamassiindeks. Samas peavad eakad inimesed kompenseerima toiduga oma jõudluse kahanemist. Kui ikka vanaema ütleb, et too poest midagi magusat, siis tulebki nii teha.“