Laste vaktsineerimine ei soodusta teistesse nakkustesse haigestumist (2)

USA-s võeti uurimise alla andmed kuuest tervishoiuasutusest, mis saadavad andmeid nakkuskontrolli ja -ennetuse keskuse (CDC) vaktsineerimise ohutuse andmebaasi, vahendab meditsiiniportaal Med24. Vaatluse alla võeti ligi 500 000 lapse andmed, kes olid sündinud aastatel 2003–2013. Neist üle 47 000 lapsel oli haiglas või EMO-s diagnoositud mõni mittevaktsiinvälditav infektsioonhaigus ja nende hulgast valiti juhuslikkuse põhimõttel välja haiguslugude analüüsiks 385 last. Kui välja jäeti puudulike meditsiiniliste andmetega ja muudel põhjustel sobimatud juhud (nt plaanilise protseduuri tõttu hospitaliseeritud laps, kellel oli äge nakkus kaasuvana), jäi alles 193 last, kellel oli 24–47 kuu vanuselt haiglas või EMO-s diagnoositud mõni mittevaktsiinvälditav nakkushaigus (ülemiste või alumiste hingamisteede või seedetrakti infektsioon).

Iga juhu kohta leiti neli kontrolli, kes olid sobitatud vanuse, soo ja krooniliste haiguste esinemise osas (kokku 751 kontrolli). Uuritavaid jälgiti kuni 2015. aasta lõpuni.

Nii juhtude kui kontrollide hulgas loeti kokku 23. elukuuks vaktsineerimistega saadud kumulatiivne antigeenide hulk. Kuna osad lapsed said alternatiivsete immuniseerimisskeemidega lõpuks kokku sama hulga antigeene, aga süstide ajalise hajutamise tõttu ei pruukinud ühe päeva jooksul saada sama palju erinevaid antigeene kui riikliku kava järgi ette nähtud, siis võrreldi ka ühe päeva jooksul saadud maksimaalset antigeenide kogust.

Vanuses 0–23 kuud vaktsineerimisega saadud antigeenide hulga osas ei olnud juhtude ja kontrollide vahel erinevust (240,6 antigeeni juhtude ja 242,9 antigeeni kontrollide hulgas). Samamoodi ei olnud erinevust ühe päeva jooksul saadud maksimaalse antigeenide koguse osas.

Uuringu põhjal saab järeldada, et vaktsineerimise käigus kogunenud kumulatiivne antigeenide ekspositsioon imikutel ja väikelastel ei too kaasa mingeid negatiivseid mõjusid teiste, vaktsineerimisega mittevälditavate nakkushaiguste põdemise osas. Vähemalt ei leitud erinevust haiglas ja EMO-s diagnoositud haiguste osas, mis tõenäoliselt ongi kliiniliselt raskemalt väljendunud.