Leetrivaktsiin vähendab lastel ka leetritega mitte seotud suremust

Leetrid on koos tuberkuloosi, difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatusega üks kuuest „tapjahaigusest“, mille Maailma Terviseorganisatsioon on massvaktsineerimisprogrammidega sihikule võtnud, kirjutab meditsiiniportaal Med24.

Lisaks konkreetselt leetrite vastu kaitsmisele aitab immuniseerimine vähendada laste suremust ka teisi „mittespetsiifilisi“ teid pidi. Leetritevaktsiini kasutuselevõtmise järgselt 1970ndatel ja 1980ndatel raporteeriti erinevates uuringute laste suremuse vähenemist 30-86%, samas oli leetrite osakaal üldsuremusest vaid alla kolmandiku. 

Varasemad uuringud viitavad, et ka vaktsiinide manustamise järjekord võib olla tähtis. Kui leetrivaktsiin manustatakse pärast kolmandat difteeria, teetanuse ja läkaköha (DTP3) vaktsiini, on laste suremus madalam kui neil juhtudel, mil leetrivaktsiini manustatakse enne DTP3 või kahe vaktsiini samaaegsel manustamisel. 

Ghanas jälgiti vahemikus 1996-2012 (17 aasta vältel) kokku enam kui 38 000 last. Sellel ajavahemikul tõusis laste hulk, kes pärast DTP3 said leetrivaktsiini 45%-lt 1996. aastal 95%-ni 2012. aastaks. Ghana riiklik immuniseerimiskava näeb ette kaks doosi leetrivaktsiini 9 ja 18 kuu vanuses. Vaktsineerimisskeemi mittetäielikult järginud lastel oli kõige sagedamini tegemata just leetrivaktsiin. 

Hinnati erinevusi suremuses lastel, kes olid pärast DTP3 vaktsiini saanud leetrivaktsiini võrreldes lastega, kes olid leetrite vastu vaktsineerimata. Vaktsineerimise staatust hinnati 9-23 kuu vanuses. Elulemust hinnati kahel korral: 12 kuu möödumisel esimesest vaktsineerimisstaatuse hindamisest ja viieaastasena. 

Võrreldes leetrite vastu vaktsineeritud lastega oli vaktsineerimata laste elulemus 12 kuu möödumisel 38% madalam ja viieaastasena 22% madalam. Kui analüüsidest jäeti välja leetritesse surnud lapsed, oli leetrivaktsiini saanud laste suremus ikkagi madalam – see viitab, et vaktsiini kasulikud mõjud ulatuvad kaugemale kui lihtsalt leetrite eest kaitsmine. 

Leetrivaktsiini saanud laste suremust võrreldi ka eraldi nende lastega, kes olid saanud teisi vaktsiine, aga mitte leetrivaktsiini, ning nende lastega, kes üldse mingeid vaktsiine polnud saanud. Üldsuremus 12 kuu pärast ja viieaastasena oli teisi vaktsiine, aga mitte leetrivaktsiini saanud lastel vastavalt 42% ja 24% kõrgem ning üldse mitte mingeid vaktsiine saanud lastel vastavalt 14% ja 10% kõrgem. 

Lisaks leiti oluliselt tugevam kaitsev mõju poistel võrreldes tüdrukutega. Leetrite vastu vaktsineerimata poistel oli vaktsineeritutega võrreldes 12 kuu pärast 69% kõrgem suremuse risk ja viie aasta vanuses 43% kõrgem suremuse risk. Tüdrukutel oli erinevus minimaalne. Soopõhised erinevused kogusuremuse vähenemises pärast leetrite vastu vaktsineerimist on ebaselged. 

Vaktsineerimisprogrammide tõhususe hindamisel eeldatakse harilikult, et vaktsiinid kaitsevad ainult spetsiifiliselt vaktsiinides sisalduvate haiguste suhtes. Selgub aga, et leetrivaktsiin manustatuna pärast DTP3 vaktsineerimist aitab laste suremust vähendada ka mittespetsiifiliste mõjude kaudu.