Hea nõu

Kuidas end puukide eest kaitsta? (12)

Helen Pentsa, 13. aprill 2018, 09:37
Foto: PantherMedia/Scanpix
Viimaks on lumi pea kõikjalt Eestist läinud ning kevadpäike paistab iga päevaga aina eredamalt. Küll aga ei tasu kevade ilu lummuses unustada, et aasta oodatuim aastaaeg on meelisajaks ka puukidele, kelle vastu inimene end hoolega kaitsma peaks. Kuidas end ja oma lähedasi puugihaiguste eest võimalikult tõhusalt kaitsta?

Inimene võib puukidelt nakatuda kahte ohtlikku haigusesse: puukborrelioosi ja puukentsefaliiti. Kui puukborrelioosi saab ravida antibiootikumidega, siis entsefaliidi vastu ravi pole – selle vastu aitab vaid vaktsiin. Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar sõnab, et puugid muutuvad aktiivseks siis, kui õues on vähemalt viiekraadine temperatuur. „Eriti agaralt ründavad kevadel ja varasuvel inimesi ja loomi puugi nümfid – need on noored, pisikesed ja ülinäljased puugiisendid, kes meeletu agarusega otsivad sööta,“ räägib ta.

Samal teemal

„Puukide arvukus looduses on tõepoolest suurenenud, kuid see ei ole nakatumise peamine soodustegur. Hoopis tähtsam ohutegur on inimese enda käitumine looduses – mida rohkem, sagedamini ja hoolimatumalt me end looduses puukidele välja pakume, seda suuremasse nakatumise ohtu me end seame,“ sõnab Kutsar.

Kutsari sõnul on hulk elukutseid ja ameteid, mida pidavad inimesed võivad suure tõenäosusega puukidega enam kokku puutuda – metsatöölised, talupidajad, kaitseväelased, elektriliinide ehitajad ja parandajad jne. Epidemioloogianõunik tuletab meelde põhitõed, kuidas end näljaste puukide rünnaku eest kaitsta:

· Vältige liikumist kohtades, kus on teadaolevalt palju puuke. Puugirünnete vältimine on keerukas seetõttu, et puugid on asustanud ka meie linnapargid ja koduaiad.

· Puhkuse ajal metsas viibides ja looduses matkates käige sissetallatud radadel ning valige telkimise koht üldkasutatavas telkimiskohas. Soovitatav pole istuda maapinnal või rohul ning käia paljajalu.

· Puugirohketes kohtades kandke heledaid riideid, mille pealt on kergem puuke märgata.

· Aeg-ajalt heitke pilk oma ja laste riietele ning teiega retkel kaasasoleva koera karvkattele. Eemaldage iga avastatud puuk.

· Kandke pikkade varrukatega särki või jopet, pikki pükse, peakatet ning saapaid või kummikuid. Pükste sääreotsad katke sokkidega või suruge saabastesse.

· Teatud puugipeletamise efektiivsust omavad putukatõrjevahendid, millega võib katta nii avatud nahapinnad kui ka väliriided. Putukatõrjevahendite kasutamisel lastel tuleb olla ettevaatlik ning juhinduda kasutamisjuhisest.

· Pesemisruumis või vannitoas kontrollige üle oma ja laste keha pealaest jalataldadeni, iga varjatud voldike, liigeste siseküljed ning võimalusel käige duši all.

· Enne eluruumidesse lubamist kontrollige üle vabalt väljas jooksvad koerad ja kassid või veel parem – kammige läbi nende karvkate puukide avastamiseks ja eemaldamiseks. Koerte või kasside karvadelt maha kukkunud puugid ründavad inimesi ka toas. Täissöönud emaspuuk võib end toas kukutada koeralt või kassilt ja muneda munad põrandapragudesse, luues selliselt puugikoloonia ka eluruumi.

· Elumaja ümbritsev muru niitke lühikeseks ning eemaldage sealt kuivanud puulehed, kuivanud rohi ja muu praht, sest kõdu on puukide meeliselukoht.

· Metsa, lagendiku või puisniiduga piirnevatele puhkealadele, -kohtadele või eluhoonetele tõkestab puukide juurdepääsu nende vahele rajatud kruusa- või killustikuvöönd.

Vahel juhtub siiski, et vaatamata ettevaatlikkusele pole siiski olnud võimalik puugirünnet vältida ja võime leida endalt või enda lähedaselt naha sisse imenud puugi. „Sel juhul olgu esimene mõte ja tegevusjuhis see, et puuk tuleb eemaldada kohe. Mida varem ja kiiremini seda teete, seda parem, sest haigustekitajate üleminekuks puugi süljest inimesele kulub tunde. Paraku ei tea me kunagi päris täpselt, millal puuk vereimemist alustas,“ lausub Kutsar. 

Vanavanematelt on meelde jäänud puugi eemaldamise võtteid vaseliini, õli, tiku või alkoholiga. Kutsar rõhutab, et neid meetodeid teha siiski ei tohi. „Oleks hea, kui te oleksite varem mõelnud vajadusele puuk nahast välja tõmmata ning koju valmis hankinud peeneotsalised pintsetid või puugieemaldusvahendi, desinfitseeriva lahuse ja kummikindad. Looduses viibimisel teil neid vahendeid kaasas ei ole ning siis tuleb püüda puuk välja tõmmata sõrmeotstega,“ annab ta nõu.

Puugi eemaldamiseks nahast tuleks haarata pintseti- või sõrmeotstega puugi imikärsast võimalikult naha lähedalt. Pintsetiga puugi eemaldamisel tasub kätte panna kummikindad. „Paljaste kätega tõmbamisel on see oht, et võite suruda katki puugi keha ning juhul, kui teie kätel on nähtamatud nahalõhed või haavandid, satuvad haigusetekitajad teie organismi ning te nakatute,“ hoiataks Kutsar.

Puugi hammustuse järel tuleb enda tervist vähemalt nädala jooksul jälgida. Gripitaoliste haigusnähtude korral tuleb suunduda perearsti vastuvõtule.

 Just praegu on õige aeg enda vaktsineerimiseks

Just praegu on õige aeg mõelda enese puugihaiguste eest kaitsmisele, rõhutab Ida-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja Aino Rõõm.

Viimaste aastate soojad talved on soodustanud puukide levikut ja puugihaigused on sagenenud. 2017. aastal registreeriti terviseameti andmetel Eestis 87 puukentsefaliidi haigusjuhtu, aasta varem 81. Puukborrelioosi diagnoositi 2016. aastal 1420, 2017. aastal 1963 ja tänavu juba 93 korral. Kõige enam esines mullu mõlemat tõbe Saaremaal ja Hiiumaal.

Kui puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega, siis puukentsefaliidi viiruse vastu kindlat ravi ei ole, haigestumise vältimiseks saab ennast vaktsineerida. „Vaktsiin on tõhus ja tagab täieliku kaitse puukentsefaliiti haigestumise eest,“ kinnitab Ida-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja Aino Rõõm. Seda tuleks kindlasti teha, sest nagu ütleb arst: „Puukentsefaliit võib kulgeda nii kerge kui ka  raske haigusvormina, kahjustades kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad tekkida püsivad kahjustused.“

Haigestumise vältimiseks soovitab Aino Rõõm vaktsineerimist. Puukentsefaliidi viiruse vastane vaktsineerimine on tasuline ja koosneb kolmest doosist, mille järel tuleb vaktsineerida iga viie aasta järel ühe doosiga. Esmasel vaktsineerimisel tehakse kaks vaktsiinidoosi 1–3kuulise vaheajaga ja kolmas doos  6‒12 kuud hiljem.

Immuunsuse tekkimine võtab aega ehk alles nädal pärast teise doosi manustamist on antikehade hulk veres piisav ja inimene puukentsefaliidi eest kaitstud. Selleks, et antikehade kõrge hulk püsiks, tuleb teha kolmas doos ja hiljem vaktsineerida ühe doosiga. „Vaktsiin on Eestis püsivalt olemas ja vaktsineerida on võimalik igal ajal,“ kinnitas Rõõm. Ta lisas ka, et pärast vaktsineerimist on süstekoht tavaliselt mõnda aega hell ja tõusta võib väike palavik, kuid see möödub ööpäeva jooksul.