Ravimata uneapnoe kahandab igapäevast toimetulekuvõimet nii tööl kui ka kodus (13)

„Uneaegne hingamishäire ehk uneapnoe on häire, mille puhul esinevad erineva pikkusega hingamispausid. See tähendab, et hingamistee langeb une ajal kokku ning õhu liikumine on takistatud,“ räägib Heisl Vaher, 4kliiniku unearst.

Apnoeks nimetatakse kümnesekundilist ja pikemat hingamisseiskust. Kui neid esineb öö jooksul iga magatud tunni kohta viis korda või enam, diagnoositaksegi uneapnoe sündroom.

Uneapnoed on raamatu „Hea une saladus“ (2012) kirjelduse järgi kaht liiki.

Obstruktiivne ehk sulguslik uneapnoe saab alguse norskamisest, mille tulemusena neelulihaste omadused muutuvad ja sulgevad uneajal hingamistee neelu osa. Kui norskamine on kestnud 10–15 aastat, tekivad neelulihastes muutused, mis väljenduvad päeval kõrgenenud neelurefleksis ja uneajal selle täielikus puuduses, mille tulemusena tekivad uneajal ühel või mitmel erineval neelu tasandil sulgused.

Tsentraalse uneapnoe puhul on hingamistee neeluosa vaba, kuid puudub hingamislihaste pingutusvõime. Sageli esineb segatüüpi apnoe ehk uneaegne hingamisseiskus.

Olgu põhjus uneapnoe tekkeks ükskõik kumb, tagajärjed on igal juhul tõsised: hingamisseiskus põhjustab lämbumistunnet, nagu kägistaks keegi kõri kallal – ja selle kellegagi võitlemiseks paiskub öö jooksul üha uuesti ja uuesti verre adrenaliin. Adrenaliini ületootmine soodustab omakorda rasva kogunemist, ajapikku võivad tekkida kõrge vererõhk ja südame rütmihäired. Igapäevasest väsimusest rääkimata.

Heisl Vaheri sõnul esineb uneapnoe puhul ka hapniku sisalduse kõikumine kehas, mis koormab südameveresoonkonda, rikub unefaase ega lase magajal end välja puhata. Heisl Vaher nendib, et seda haigust esineb koguni 2–4% elanikkonnast ning tegemist on aladiagnoositud ja -ravitud haigusega vaatamata sellele, et ravimata öised unehäired tõstavad oluliselt teiste tõbede riski.

Ka kaasnevad Heisl Vaheri sõnul ravimata uneapnoega päevane liigne unisus ja väsimus, keskendumisraskused ja mäluhäired. Need aga kahandavad igapäevast elukvaliteeti ning tekitavad tervisehäireid, mis raskendavad päevast toimetulekut nii liikluses, tööl kui ka kodus. „Uneapnoe korral väheneb üldiselt ka sügava une hulk ja seetõttu on patsient pidevast unisusest aldis haigestuma meeleoluhäiretesse, esineb koostöövalmiduse puudumine, samuti võib ette tulla agressiivsust,“ märgib unearst.

Heisl Vaher toob välja, et peamised uneapnoe nähud on norskamine, öised hingamispausid, õhuahmimine, õhupuudustunne, öine higistamine, voodimärgamine, hommikused peavalud ja rahutu uni. „Uneapnoega võib kaasneda muude unehäirete süvenemine, näiteks öine kummaline käitumine ehk parasomnia, millega kaasneb unes rääkimine, kõndimine, öine söömine, või muud liigutushäired, näiteks perioodiline jäsemete liigutamise häire, mille puhul esinevad korduvad liigutused jäsemetes, mis muudavad une pindmiseks ja välja puhata ei ole võimalik,“ kõneleb Vaher.

Pikka aega kestva uneapnoe tagajärjel võib tekkida unetus, mis võib unearsti kogemusel olla esimene arsti poole pöördumise põhjus. Ta märgib, et uneaegse hingamishäirega võib kaasneda ka hammaste krigistamine ehk bruksism ning naistel kaasneb uneapnoega sagedamini depressioon, meeleoluhäired ja väsimus.

Samas ei ole pikaaegsest unepnoest tingitud päevane liigne unisus Vaheri sõnul sageli inimesele endale ja ka perekonnale arsti poole pöördumise põhjuseks, kuna unisus on koos uneapnoega kestnud pikka aega ning seda peetakse normaalseks nähtuseks.

Samas võiks oma muret arstile kurta, sest ka uneapnoed saab edukalt kontrolli all hoida ning autojuhid ei pea Vaheri kinnitusel kartma pöördumist unearsti poole juhiloa kaotamise hirmu tõttu. Uneapnoe ravis on endiselt kuldstandardiks CPAPi aparaadiga tehtav ravi. Kui see ei sobi, on olemas ka muid ravimeetodeid, millest õigeima valib arst.

Et uneapnoega kaasnevad sageli halvasti ravile alluv kõrgvererõhktõbi, südamepuudulikkus, öised südamerütmihäired, kopsu hüpertensioon, teise tüübi diabeet ning ülekaalulisus ja kaelaümbermõõt võib aastatega suureneda, oleks põhjust arstile oma unemuresid kurta küll. Seda enam, et ravimata uneapnoe suurendab ka riski saada südamelihase- või ajuinfarkt.

Millised märgid viitavad uneapnoele?

Päeval: päevane väsimus, hommikune peavalu, päevased suigatused, mäluhäired, keskendumisraskused, meeleoluhäired, impotentsus või liibido vähenemine, suukuivus, neeluvalulikkus, ärritustunne neelus, väsimus autoroolis.

Öösel: tugev norskamine, hingamiskatkestused, südamevaevused, rahutu uni, öine higistamine, sagenenud öine urineerimine, suukuivus, halb maitse, ärritustunne neelus.

Allikas: unearst Marlit Veldi

Eriti ohtlik tõbi südamehaigetele

„Mõne tõsise haigusega käib uneapnoe kaasas,“ nendib Tartu Ülikooli kliinikumi unearst Marlit Veldi . Sellised haigused on näiteks Prader-Willi ja Downi sündroom, samuti ainevahetushäiretega seotud haigused (diabeet).

Kuid uneapnoed võib põhjustada ka kõik muu, mis ülemised hingamisteed kitsaks teeb. „Sageli põhjustavad seda anatoomilised iseärasused, mis juba lapsel olemas – suured mandlid, adenoidid, näokolju või ninavaheseinte ehitus,“ räägib Veldi.

Samuti on just lapseeas norskamise ja uneapnoe põhjustajaks allergia ja astma. Miks uneapnoe tekib, pole teada. Küll rõhutab Veldi, et uneapnoe riskifaktorid tuleb välja selgitada varases eas. Siis on hingamisteede avardamine või alahambumuse parandamine võimalik. Eriti tundlikud on norskamise ja uneapnoe suhtes südamehäiretega inimesed, sest väikseimgi hapnikuvarustuse vähenemine mõjub haigele südamele halvasti.