Terviseuudised

Pidamatustoodete vajadus peegeldab vananeva ühiskonna pilti

Eestlased vajavad abivahenditest enim pidamatustooteid (5)

Silja Paavle, 12. aprill 2018, 13:00
Foto: PantherMedia/Scanpix
Kõige enam pöörduvad inimesed abivahendikeskusesse uriinipidamatusega seotud toodete soetamiseks, mis moodustavad 64% kogu müügist, selgub abivahendikeskuse Invaru aasta kokkuvõttest. Kokku osteti 2017. aastal osteti ühtekokku 1,7 miljonit mähet. Pidamatuse toodete järel on nõutud abivahenditeks ratastoolid ja tugiraamid ning populaarne on ka abivahendite üürimine.

Abivahendite müügi ja üürimisega tegeleva Invaru klienditeeninduse valdkonna juht Kadri Tiido märkis, et mähkmete müügi osakaal kasvas 2017. aastal varasemaga võrreldes 13% ja iga päev soetati ainuüksi Invarust üle 4500 mähkme.

Samal teemal

"Mähkmete ja sidemete suurem vajadus peegeldab kuigivõrd meie vananeva ühiskonna pilti. Teisest küljest, uriinipidamatusest kui delikaatsest ja pigem varjatud probleemist räägitakse viimasel ajal üha enam. Inimesed on muutunud teadlikumaks, et vajalikud abivahendid mure leevendamiseks on olemas," tõi Tiido välja pidamatustoodete müügikasvu tõenäolised põhjused.

Siiski on Tiido sõnul jätkuvalt veel palju neid, kelle jaoks abi ja nõu küsimine pidamatustoodete osas piinlikust valmistab. "Hea meel on tõdeda, et paljud abivajajad juba teavad, et probleemi leevendamiseks on vajalikud abivahendid olemas, kuid samas ei jätku alati julgust nõu küsimiseks selle probleemi lahendamisel. Nii näeme sageli, et inimesed ei räägi piisavalt avatult kellele mähet või sidet vaja on. Nii võibki juhtuda, et valitakse toode, mis ei too soovitud lahendust,” tõi Tiido näite.

Tiido selgitas, et nii nagu teiste terviseprobleemide puhul on ka uriinipidamatuse korral abivahendite valik väga personaalne ja lähtub inimese vajadusest. “Kõige sobivama lahenduse oskavad soovitada kogemustega klienditeenindajad, kes tunnevad hästi erinevaid lahendusi. Panen kõigile südamele, et tervis on kõige tähtsam ja seetõttu tuleks uriinipidamatusest avatult rääkida esmalt oma perearstiga ning siis küsida abivahendikeskusest nõu, et leida koos spetsialistidega parim lahendus," rõhutas Tiido. Ta lisas, et esindustes on olemas erinevate mähkmete näidised ja neid saab soetada esialgu proovimiseks kasvõi ühekaupa.

Kui panna abivahendikeskuse enim müüdud tooted edetabelisse, siis mahub esikümnesse 8 erinevat mähkmemudelit täiskasvanutele ning pingerea lõppu mahuvad maailma kergeim ratastool ja lamatisi vältiv madrats.

Abivahendeid üüritakse järjest enam

Erinevalt mähkmetest, mille kasutamiseks pole muud võimalust kui need välja osta, on palju liikumis- ja hooldusabivahendeid, mida saab rahakotile liiga tegemata üürida.  Üüriteenusena on erinevates Eesti piirkondades kasutusel ligi 9000 abivahendit, neist  ainuüksi ratastoole üle 1500. Kõige enam üüritakse standardratastooli, hooldusvoodeid, poti- ja dušitoole ning tugiraame. 

Üürijateks on Tiido sõnul enamasti eakad või nende lähedased, kuid üüritakse ka tööealistele ja lastele. "Üürimist eelistavad abivajajad, kelle tervislik seisund on pidevas muutumises. Üürimise eeliseks on see, et tervisliku seisundi muutudes saab abivahendi ilma lisakuluta ümber vahetada mõne teise, seisundile paremini sobiva vahendi vastu," tõi Tiido välja üürimise eeliseid.
Samuti on inimestele oluline, et lisaks mugavusele ja madalamatele kuludele pakub abivahendikeskus tasuta remonti ja hooldust üüritud vahenditele. "Nii ei pea kasutaja muretsema näiteks ratastooli või tugiraami tehnilise hoolduse ja varuosade pärast," tõi Tiido välja. Pärast puhastamist-desinfitseerimist ja tehnilist hooldust on samu abivahendeid võimalik korduvalt kasutada.