Leetrite lööve kolmandal haiguspäevalFoto: Wikipedia
Terviseuudised
13. aprill 2018, 12:39

Raplamaal diagnoositi ühel täiskasvanul ka punetised

JÄLLE LEETRID: Saaremaal haigestus kaks täiskasvanut! (34)

Sel nädalal diagnoositi Saaremaal leetrid reisilt naasnud täiskasvanud mehel ning temaga suhelnud täiskasvanud naisel. Eestis on sel aastas leetritesse haigestunud neli inimest, lisaks kahele juhule Saaremaal haigestusid märtsi lõpus leetritesse reisilt naasnud vaktsineerimata laps ja tema ema.

Viimati haigestunud naisterahva vaktsineerimisstaatus on teadmata, meesterahvas oli vaktsineeritud ühe vaktsiinidoosiga. Piisava kaitse omandab inimese organism pärast kahe vaktsiinidoosiga vaktsineerimist.

Terviseameti läbiviidud epidemioloogilise uuringu käigus selgitati välja haigetega kontaktis olnud inimesed ning nende vaktsineerimise staatus leetrite suhtes. Samuti on haigestunutega kokkupuutunuid nõustatud nii haiguse olemuse, ettevaatusabinõude kui vaktsineerimise teemal. Haigestunuga kontaktis olnud inimesed peaksid jälgima oma tervislikku seisundit haiguse peiteperioodi vältel, mis on leetrite puhul maksimaalselt 21 päeva.

Möödunud nädalal registreeriti Raplamaal ka üks punetiste haigusjuht. Eelmised kaks haigusjuhtu registreeriti Eestis  2013.aastal.

Leetreid ja punetisi loetakse eriti nakkavateks nakkushaigusteks, mille puhul sajast vaktsineerimata ja läbipõdemata inimesest võib haigestuda kuni 98. Samas on leetrid ja punetised vaktsiin-välditavad haigused, kaasaaegse MMR (leetrite-punetiste-mumpsi) vaktsiini efektiivsus leetrite ja punetiste osas on üle 95%. Leetrite, punetiste ja mumpsi vastu vaktsineerimine on lastele tasuta. Kõik lapsevanemad, kes on varem keeldunud oma laste vaktsineerimisest, võivad pöörduda oma lapse perearsti või koolitervishoiuteenuse osutaja poole lapse vaktsineerimiseks. Immuniseerimiskava kohaselt immuniseeritakse lapsi kahe MMR-vaktsiini doosiga vanuses 1 ja 13 eluaastat.

Eestis registreeritakse endiselt sporaadilisi leetrite ja punetiste haigusjuhte, mis on seotud reisimisega. Kuna paljudes Euroopa riikides ja väljaspool Euroopat esineb laiaulatuslikke leetrite puhanguid, soovitab terviseamet ka täiskasvanutel mõelda leetrite-vastase kaitse uuendamisele. Eriti tasub vaktsineerimisele mõelda palju reisivatel inimestel ning neil, kelle lähikonnas on immuunpuudulikkusega inimesi.

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Nakkuse leviku piiramiseks on oluline hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul.

Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga.