Foto: PantherMedia/Scanpix
Hea nõu
13. aprill 2018, 13:15

Eestis on sel aastal leetritesse haigestunud neli inimest

Millal peaksid täiskasvanud end leetrite vastu vaktsineerima? (1)

Täiskasvanutel, kes ei ole leetreid põdenud ja kes ei ole vaktsineeritud või ei oma andmeid oma vaktsineerimise kohta,  soovitab terviseamet lasta end vaktsineerida kahe MMR (leetrid-punetised-mumps) vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema vähemalt üks kuu.

Täiskasvanuil, kes on vaktsineeritud leetrite vastu ühe doosiga, kes on vaktsineeritud kahe doosiga aastatel 1980 – 1992, kes reisivad palju, kelle peres on immuunpuudulikke või kes töötavad tervishoiuasutustes, soovitame end revaktsineerida ehk uuendada ja tugevdada kaitset teise vaktsiinidoosiga. 

Leetrite vastaste antikehade olemasolu organismis saab lasta kontrollida spetsiaalse uuringuga, mida pakuvad erinevad laborid.

Vastunäidustused

MMR vaktsiin on vastunäidustatud rasedatele. Naised, kes on end MMR-i vastu vaktsineerinud või kaitset uuendanud,  peaksid hoiduma rasestumisest vaktsineerimisele järgneva kuu jooksul või perioodil, mida soovitab arst.

Kus saab vaktsineerida?

Täiskasvanud saavad end vaktsineerida kas vaktsineerimiskabinetis või perearsti juures. Mõistlik oleks eelnevalt aeg kokku leppida ja täpsustada hetke vaktsiinivaru. Täiskasvanute jaoks on vaktsineerimine tasuline.

Laste vaktsineerimine

MMR vaktsiin on Eestis tasuta kättesaadav kõikide laste jaoks. Kui laps on vaktsineerimata või on vaktsineerimist edasi lükatud, siis soovitame minna vaktsineerima esimesel võimalusel. Vaktsineerida saab sõltuvalt lapse vanusest kas perearsti või kooli tervishoiutöötaja juures.

Leetrite haigusnähud

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Nakkuse leviku piiramiseks on oluline hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul.

Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga. 

Vaktsineerimise ajalooline taust: Eestis hakati rutiinselt vaktsineerima lapsi leetrite vastu alates 1964. aastast. Ühe-doosiline vaktsineerimine oli kasutusel kuni aastani 1980. Pärast seda hakati lapsi vaktsineerima kahe vaktsiinidoosiga- 1,5 ja 6 aasta vanuselt. Alates 1994. aastast vaktsineeritakse lapsi MMR vaktsiini kahe doosiga vanuses 1 ja 13 aastat.