UURING: 77 protsenti Eesti inimestest odava alkoholi ostmiseks ei reisiks (54)

Iganädalaselt tarbib alkoholi 19 protsenti üle 15aastastest Eesti elanikest, kusjuures enim on iganädalasi tarbijaid meeste ja üle 1000eurose netosissetulekuga inimeste hulgas. Alkoholitarbimine on vähenenud eelkõige 25-34- ja üle 75aastaste inimeste seas, kusjuures on tarbimist enda hinnangul vähendanud ka inimesed, kes toovad odavamaid vägijooke piiri tagant.

Turu-uuringute AS uuringujuhi Vaike Vainu sõnul oli uuringu üks eesmärke teada saada, kas piiri tagant alkoholi ostmine ja mõnel juhul ka suures koguses varumine, on mõjutanud inimesi rohkem alkoholi tarbima. „Uuringust selgus, et alkoholitarbimise suurenemine on keskmisest levinum nende seas, kes on käinud alkoholi toomas piiri tagant, seega on seos piiri taga alkoholi järel käimise ja alkoholitarbimise sagenemise vahel olemas,“ ütles Vainu. „Samas jääb küsimus, kumb on põhjus ja kumb tagajärg, sest üldine suundumus on siiski selgelt alkoholitarbimise vähenemisele ka nende inimeste seas, kes on ostnud odavamat alkoholi naaberriikidest.“

Kokku on viimase 12 kuu jooksul naaberriikidest odavamat alkoholi ostnud 39 protsenti vastanutest. 29 protsenti inimestest on naaberriigis reisides alkoholi kaasa toonud või palunud seda kellelgi tuua, kuid pole spetsiaalselt alkoholi pärast reisile läinud. Spetsiaalselt odavama alkoholi järele on naaberriiki reisinud kümme protsenti inimestest.

Uuringust selgus, et 77 protsenti inimestest spetsiaalselt alkoholi ostmiseks ei reisiks. Odavama alkoholi järele reisivad pigem sagedasemad alkoholitarbijad. Enim alkoturiste on 15-34aastaste hulgas ning Lääne- ja Lõuna-Eestis. Põhjaeestlased ise hea meelega sõitu ette ei võta, vaid lasevad pigem mõnel naaberriiki suunduval tuttaval endale odavamat alkoholi kaasa tuua.