Terviseuudised

Audit: perearstid suhtuvad ärevushäiresse väga erinevalt (1)

Toimetas Silja Paavle, 19. aprill 2018, 14:35
Foto: PantherMedia/Scanpix
Kliiniline audit tuvastas, et perearstide poolt ärevushäirete diagnoosimine, ravi ja jälgimine on väga erinev. Üks peamisi tähelepanekuid oli puudulik ravidokumentatsiooni täitmine, mistõttu on raske hinnata ja aru saada erinevate tegevuste põhjendatusest ja arsti mõttekäigust.

Ravijuhend „Generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire (agorafoobiaga või ilma) käsitlus perearstiabis“ avaldati aastal 2014. Sellele järgnes kliiniline audit hindamaks ravijuhendi soovituste jälgimist, kirjutab meditsiiniportaal Med24. Auditi eesmärk oli hinnata esmaselt diagnoositud generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire (agorafoobiaga või ilma) käsitlust perearstiabis.

Auditi raames läbi vaadatud 130 perearstikeskuse 344 patsiendi ravikaardi alusel võib öelda, et ärevushäirete diagnoosimise, ravi ja jälgimise osas esineb suuri erinevusi. Üks peamisi tähelepanekuid oli puudulik ravidokumentatsiooni täitmine, mistõttu on raske hinnata ja ka raske aru saada erinevate tegevuste põhjendatusest ja arsti mõttekäigust.

Pooltes kaartides puudus info kaebuste kestuse kohta, mis on diagnoosimisel oluline kriteerium. Nendest sissekannetest kus info kaebuste kestuse kohta leidus, vastas see häire diagnostilistele kriteeriumitele ainult umbes pooltel juhtudel. 44 ärevushäirega isiku tervisekaardis ei olnud esmase diagnoosi püstitamise hetkel kirjeldatud ühtegi antud häiretele spetsiifilist sümptomit, siiski olid nad saanud ärevushäire diagnoosi.

Ilmnes ka, et esmasel visiidil määrati enamusele patsientidest mingi ravi: kolmandik said soovituse psühhoteraapia osas, kolmandikule määrati antidepressant ja kolmandik said raviks bensodiasepiini. Soovitusi eneseabivõtete osas enamasti patsientidele esmasel visiidil ei jagatud. Veidi alla poole patsientidest said edasisuunamise mujale, enamasti psühholoogile või psühhiaatrile.

Järelvisiidile kutsuti umbes pooled patsiendid. Neist enamik said järelvisiidile kuu aja jooksul, mis vastab ravijuhendite soovitusele. Järelvisiitidel hinnati peamiselt sümptomite dünaamikat, ravi kõrvaltoimete ja toimimise kohta leidus informatsiooni vaid kolmandikus kaartidest.

Samal teemal

5. august 2019, 16:00
PSÜHHIAATER ÕPETAB: tee igal õhtul nii ja sa muretsed palju vähem 
7. aprill 2018, 10:00
Miks JUUA vähem?
17. veebruar 2018, 09:00
Kas tervislik toitumine võib tekitada sõltuvust?
1. veebruar 2018, 14:15
Ärevus ja depressioon põhjustavad peavalu

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee