Foto: PantherMedia/Scanpix
Keha
23. aprill 2018, 14:05

Mis on anaallõhe ja kuidas selle tekitatud vaevusi leevendada?

Mis on anaallõhe ja kuidas selle tekitatud vaevusi leevendada?

Ida-Tallinna keskhaigla üldkirurg dr. Airi Tark teeb lühikokkuvõtte suhtlusportaalis Facebook: "Anaalfissuur ehk anaallõhe on limaskesta rebend pärakus, mille tavalisteks sümptomiteks on tugev valu ja heleda vere eritus defekatsioonil. Valu võib püsida mitu tundi peale WC-s käimist. Sageli häirib patsienti sügelus ja kipitustunne päraku ümber ning vahel on nähtav veritsev lõhe päraku suudmes.

Peamised põhjused anaallõhe tekkeks on:
- Kõhukinnisusest tingitud kõva väljaheide
- Krooniline kõhulahtisus
- Krooniline päraku piirkonna põletik- haavandiline soolepõletik (koliit) või Crohni haigus
- Sünnitusel tekkinud rebendid
- Anaalvahekord

Põhiliseks uurimismeetodiks on väline vaatlus ja patsiendi kaebused. Päraku sõrmega uurimine võib olla väga valulik, mistõttu tuleks seda teha kindlasti kohalikku tuimestusgeeli kasutades. Pikka aega kestnud anaalfissuuri korral tuleks välistada ka põletikuline soolehaigus ja kasvajalised protsessid endoskoopilisel uuringuga (koloskoopia, rektoskoopia), mille ajal on võimalik haavandist proove võtta.

Anaalfissuuri ravi algab juba kodus - oluline on kõhutegevuse normaliseerimine toiduga ning vajadusel ka lahtistitega. Kuna enamasti kaasneb anaallõhega ka päraku sulgurlihase ületoonus, soovitatakse teha sooje istevanne sulgurlihase lõdvestamiseks.

Kui kodused vahendid ei aita, kirjutatakse välja salve, mis lõõgastavad sulgurlihast - Eestis põhiliselt diltiaseemvesinikkloriidi sisaldavad kreemid. Harva kasutatakse botoliinumtoksiini süste sulgurlihase lõõgastamiseks (tulemused on ajutised).

Kui medikamentoosne ravi on ebaedukas (~20%-l), tuleb kõne alla kirurgiline ravi, milleks on kas digitaalne sulgurlihase laiendaminel või siis osaline sfinkteri läbilõige. Kirurgiliste vahelesegamiste järel võib esineda enamasti mööduvat, mõningast roojapidamatust. 

Kahjuks on anaallõhega haigetel ka peale ravi suurem risk haiguse taastekkeks."