Kaheksa ootamatut ja varast Parkinsoni tõve sümptomit (1)

* Väiksemaks muutuv käekiri. Üks varasemaid märke Parkinsoni tõvest on kirbukirjaks muutuv käekiri, kirjutab Reader’s Digest. Seda põhjustavad jäigad lihased, mistõttu liigutused muutuvad aeglaseks ja täpsust nõudvad tegevused suurt pingutust.

* Lõhnataju kadumine. See, kui inimene enam lõhna ei tunne, on selge märk, et midagi on valesti. Arstid arvavad, et põhjuseks on selle ajupiirkonna kahjustumine, mis vastutab lõhnade tundmise eest.

* Unehäired. Unetuid öid esineb kõigil, kuid kui su lähedane räägib ja rähkleb sügavas unes sageli, võib kahtlustad Parkinsoni tõbe. Arvatakse, et  kehva unega seostatud ajurakkude taandarengul on oluline roll ka haiguse tekkes.

* Kõhukinnisus. Parkinsoni tõbi aeglustab soolte tööd ning see viib püsiva kõhukinnisuseni. Enne Parkinsoni tõve diagnoosimist tasub siiski üle vaadata ka oma toidulaud.

* Depressioon. Eriti sageli ilmneb depressioon neil, kes on juba diagnoosi saanud. Samas on uuringud ka leidnud, et inimene võib enne Parkinsoni diagnoosi saamist olla aastaid depressioonis. Parkinsoni tõvega inimestel on nimelt madal dopamiini ja serotoniini tase, õnnehormoonide vähesus aga depressioonis inimesi iseloomustabki.

* Lihasvärin puhkeasendis.  Kui käed-jalad värisevad ja tõmblevad lõõgastunud olekus või tahtlikel tegevustel (näiteks supi söömine), viitab see üsna ilmselt ja varakult Parkinsoni tõvele.

* Lihaste jäikus ja aeglased liigutused. Parkinsoni tõvega inimestel kipuvad lihased jäigaks ning need raskendavad igapäevatoimetusi. Kui lihasjäikust ei saa seostada ületreenimise või mõne muu haigusega, peab kindlasti arstiga rääkima.

* Tuim nägu. Et lihased on jäigad, ei suuda inimene ka oma näoilmega emotsioone väljendada. Mõnikord hakkavad inimesed ka vaiksemalt rääkima, kuna ei suuda näolihaseid valitseda.