Konsultant: Mihkel Mardna, Spordimeditsiini Sihtasutus
Henry Laks (57) sattus 13 aastat tagasi autoõnnetusse ja sai raskelt vigastada. “Luumurdude pärast oli vasak jalg aasta lahases ja kaks aastat kasutasin liikumiseks karke. Vasak jalg ei paindunud rohkem kui 90kraadise nurga all ja sedagi läbi valu. See segas igapäevaseid toimetusi.”
Henry on nooruspõlvest saadik rattasõitu armastanud ja avariist taastumiseks näis see sobiva vahendina. “Ma olen eluaeg rattafriik olnud. Juba päris varases nooruses oli mul korralik sportratas. Oskan kuullaagreid vahetada ja kõike muud. Ratas on mulle alati tubli abimees olnud. Kunagi käisin Salmistu kandis suvilas olles rattaga piimal. Piimamannerg on üsna kipakas asi ja oli kunsttükk sellega sõita.”
Henry pakkus oma ravi huvides välja, et jala liikuvuse taastamiseks võiks sobida rattasõit. Arst ja füsioterapeut kiitsid mõtte heaks ning Henry alustas esialgu velotrenažööril ning seejärel igapäevaste rattasõitudega, mida täiendasid võimlemisharjutused.
Esialgu valuliselt läbitud kilomeetrid muutusid aja jooksul talutavamaks, kuni ühel hetkel sai rattasõidust eelkõige nauditav ja sportlik ajaviide. Henry pole kilomeetreid ega rattal veedetud tunde lugenud, ent neid on kogunenud rohkelt. “Õnnetuse tagajärjel ei saanud ma mõnda aega liikuda ja vasak reielihas muutus olematuks. Rattasõit aga taastas lihase ja teisedki lihasgrupid on arenenud. Võin kinnitada, et ka pärast 50. eluaastat on võimalik end paremasse vormi saada.”
Aastaringne sõidurõõm
Henry tunneb end hästi, tema vasak jalg võimaldab normaalselt kõndida ja keha annab kangusest märku pigem siis, kui mõni rattasõit vahele jääb.
Sõitmas käib Henry aasta läbi ja iga ilmaga. Eriti armastab ta talvist rattasõitu, kuna siis on teisi liiklejaid vähem ja ta saab uhkes üksinduses loodust nautida. “Mul on rattal naelkummid ja soovitan neid julgelt kõigile. Terviserajad on ka talvel hooldatud ja see võimaldab igal aastaajal sõita. Käin eelkõige kodu lähedal Pääsküla rajal, aga satun ka Laagri suunal liikuma. Kesklinna ma enam rattaga ei kipu, see tundub riskantne, kuna sobivaid rattateid ei ole.” Lisaks pikematele tiirudele viib ratas Henry kodu lähedale poodi ja kui ilm peaks alt vedama, päästavad retke sobivad riided.
Henry leiab, et terviseradadel sõita on turvaline. Küll aga on tal kord ratas ära varastatud. “See oli minu jaoks päris suur kahju. Teatasin politseisse, aga ühel hetkel menetlus lõpetati ja ratast ma tagasi ei saanud. Ostsin asenduseks pruugitud ratta, mis teenib mind siiani hästi. Tundub, et mida paksema ketiga ratas lukustatud on, seda turvalisem. Samas tean juhust, kui terve rivi rattaid koos kinnituspostidega ära varastati.”
Rattasõidu juures meeldib Henryle kõige enam värskes õhus viibimine. “Jalutamine on kulgemine, aga rattal vahetub keskkond kiirelt ja on huvitavam. Oled looduses, tunned lõhnu ja näed rohkem, mis ümberringi toimub.”
Vigastuste meeldiv ravim
Ortopeed-traumatoloog Mihkel Mardna nimetab rattasõidu kui taastusvahendi juures kaht peamist eesmärki. Esiteks aitab rattasõit säilitada funktsionaalset võimekust, kuna toimib kardiotreeninguna. Teiseks aitab ratas taastada liigese liikuvuse amplituudi ja lihast toonuses hoida. “Rattasõidu puhul pole põrutuse momenti nagu kõndimisel ja jooksmisel ning tänu dünaamilistele liigutustele ja koormusele on võimalik lihast toonuses hoida.”
Just vertikaalse kompressiooni momendi ehk põrutuse puudumine ja dünaamiline liikumine on mitmetest vigastustest taastumisel määrava tähtsusega. “Alajäsemete vigastuste korral on alternatiiviks AlterG, mis tähendab alandatud kehamassiga kõndi või jooksu jooksulindil. Seda kasutatakse palju mujal maailmas, meil Eestis vähem.”
Rattasõidu rakendamine taastusravis oleneb vigastuse liigist ja ulatusest. Velotrenažööril väntamise ja tavalise rattasõidu vahe on väga suur. “Trenažööril on uue trauma tekkimise oht minimeeritud, kuna seade on fikseeritud ja puuduvad liikluses ette tulevad riskiolukorrad. Välja sõitma minnes on taastujal vaja tasakaalu, ratta selga minek ja tulek on raskem ning tuleb arvestada kaasliiklejatega.” Üldiselt järgitakse põhimõtet, et kui trenažööril on toonus ja liikuvus taastatud, võib jätkata juba tavalise rattasõiduga.
Tervis ja pikaealisus tänu väntamisele
Ratas on taastusvahend igas vanuses. Pärast vigastust koostab füsioterapeut patsiendile terapeutiliste harjutuste kava, mille hulgas võib olla ka rattasõit. Igaühe võimekust arvesse võttes määratakse rattasõidu kestus ja koormus, mida üha korrigeeritakse. Velotrenažöör annab võimaluse reguleerida koormust vastavalt taastumise eesmärgile. Individuaalselt kohandatakse sadula kõrgust, pöörete arvu ja ratta vastupanu.
Mihkel Mardna nimetab levinumateks traumadeks, millest taastumisel rattasõidust abi on, hüppeliigese-, põlve- ja puusavigastusi. Lisaks kasutatakse rattasõitu operatsioonijärgseks taastumiseks. “Peale dünaamilise liikumise tagamise on rattasõit erinevalt kõndimisest ühetasapinnaline. Julgen öelda, et see sobib enamiku alajäsemetraumade taastusraviks.” Rattasõitu välistavad vaid teatud liittraumad.
Aktiivne rattasõit kui hea tervise ja vormi saavutamise vahend üleüldse sobib enamikule inimestele. Erinevalt näiteks jooksmisest, kus keskmisest suurema kehakaalu korral tekib suurem risk hüppe-, põlve- ja puusaliigese ülekoormusvigastusteks, passib rattasõit ka ülekaalulistele ja neile, kel probleeme põlvedega. “Füüsiline aktiivsus, sh rattasõit, vähendab haigestumise riski ja parandab vaimset võimekust. Pikaealisuse saladus peitub kolmes parameetris: vähese kalorsusega dieet, füüsiline aktiivsus ja riskikäitumise minimeerimine,” loetleb Mardna.
Taastumissõit sportlastele
Mitmetel spordialadel, nagu sõudmine, suusatamine, maadlemine ja poks, on tugevast trennist või võistlussooritusest taastumisel samuti abiks jalgratas. “Pärast suuremat koormust keritakse velotrenažööril või pukile seatud jalgrattal. Väikese vastupanuga kerimine aitab lihasel taastuda ning lihasesse kuhjunud piimhapet ja jääkaineid kiiremini väljutada. Ka triatleetidel on nii ettevalmistavas kui ka taastavas treeningus kasutusel jalgratas.”
Rattasõit koormab liigeseid vähe. “Kardiotreeninguna on rattasõit üks parimaid vahendeid, mis säästab tugiaparaati. Rahulikult sõites on pulssi kergem kontrolli all hoida. Südame-veresoonkonnahaiguste ja ülekaalulisuse korral on rattasõit esimene valik kepikõnni kõrval.”
Rattasõitu nagu ka kõiki teisi spordialasid on mõistlik harrastada mõõdukalt. Endale tuleks selgeks teha, kuidas selga koormavaid sundasendeid lenkstangi ja istme kõrguse reguleerimisega või käeasendit kohendades mugavamaks muuta.
Jalgrattasõidu eeliseks teiste taastavate sportlike võimaluste kõrval on seegi, et seda saab harrastada nii sise- kui ka välistingimustes ning see on kättesaadav enamikule. “Mina soovitan nii palju kui võimalik liikuda väljas. Võrreldes sõudmisega, mis kaasab kogu keha lihaseid kõige enam, on ratas ajasäästlikum. Kuigi öeldakse, et alla tunniajaliseks sõiduks ei ole mõtet ratast välja ajada, on see igal juhul kiireim trennivõimalus,” ütleb Mardna.
Rattasõidu kasu
* Suurbritannias viie aasta jooksul läbi viidud uuringus küsiti ligi 300 000 inimeselt, kas nad liiguvad jalgsi, ratta, ühissõiduki või autoga. Uuringus püüti leida seoseid aktiivse liikumise ja südame-veresoonkonnahaiguste, vähi ja üldsuremuse vahel. Kõndimisel ei leitud statistiliselt olulist seost haigestumise ja suremuse vähenemisega. Rattasõidu kohta selgus aga, et regulaarne velotamine vähendab varase suremise riski 41%, vähi esinemist 45% ja südamehaiguste tekkimise ohtu 46%.
* Rattasõitu veloergomeetril või tasasel pinnal soovitatakse ka südamehaigustest taastumiseks. Kui vastunäidustusi pole, on heaks vastupidavustreeninguks vähemalt 30 minutit väntamist 3–4 korda nädalas. Optimaalseks peetakse igapäevast 30–60minutilist treeningut.
Rattarajad
* Terviseradade loetelu www.terviserajad.ee.
* RMK lehel vali “Võimaluste otsingust” märksõna “Rattarajad”.
* Regio väljaanne “Eesti rattateed 1:410 000”.
Artikkel ilmus Tervis Plussi 2017. aasta juulikuu ajakirjas.
Kommentaarid (0)