Terviseuudised

Millised pisikud ja bakterid varitsevad ühiskasutatava tualeti prill-laual? (14)

Toimetas Gerly Mägi, 29. aprill 2018, 16:33
Foto: Joosep Martinson
Kas oled üks neist, kes kohviku või baari tualetti minnes leiab kümme eri moodust, kuidas prill-lauale istumist vältida? Terviseportaalid kirjutavad, et sinu ettevaatus on igati õigustatud!

Igalt prill-laua ruutsentimeetrilt võib leida vähemalt kaheksa eri bakterit. See on ka põhjus, miks enamus inimesi ühiskasutatavas tualetis nõnda julgelt potile ei istu nagu kodus. 

Samal teemal

Levinud arvamuse kohaselt võib võõrast tualetist saada nii suguhaigusi nagu klamüüdia kui ka viirusi nagu genitaalherpes, sest need kanduvad edasi nahakontakti kaudu. Tegelikult ei peaks nende pärast üldsegi muretsema. Need haigustekitajad surevad pea kohe, kui puutuvad kokku külma WC-potiga. Seega on ebatõenäoline, et need tualetist üles korjad (kui sa seal just vahekorras pole).

Ent päris muretult end võõra poti peal ka tundma ei peaks. Näiteks võivad prill-laual pesitseda kolibakter ja noroviirus. Viimane neist suudab WC-potil pesitseda kuni kaks nädalat. Nakatunule põhjustavad need aga kõhuvalu, -lahtisust ja -krampe, vahel kutsuda esile ka oksendamist.

Lisaks võib prill-laualt üles korjata ka šigellabakteri, mis põhjustab düsenteeriat ehk verist kõhutõbe. See on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulahtisusega. Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel, kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse. Prill-lauale ja poti kontaktpindadele võib ta sattuda, nagu eelmised kaks pahalastki, siis, kui mõne nakatunud inimese fekaalid neile pindadele satuvad.

Ühe USA uuringu järgi leidub 39% prill-laudadest streptokoki bakter. Streptokokk ei ole iseenesest midagi hirmsat. Seda leidub loomupäraselt inimeste suus ning osa liike ka tupe normaalses mikroflooras. Küll aga võib ta pahandust teha immuunpuudulikkusega inimese organismis. Sama uuringu järgi on ohustatud ligikaudu 1% inimestest. Et seda üles korjata, peaks inimesel olema tuharatel või intiimpiirkonnas haavandid, mille kaudu bakter tee organismi leiaks.

Tualetis pesitseb ka stafülokokk, mis võib (puhastamata) prill-laual elada kuni kaks kuud. Enamik neist on kahjutud ning elavad inimese nahal ja limaskestadel. Nõrga immuunsusega inimesel võivad teatud tüüpi stafülokokid põhjustada mitmesuguseid haigusi, näiteks toidumürgitust.

Kuidas end pahalaste eest kaitsta?

Halb uudis neile, kes armastavad enne potile istumist prill-laua paberiga üle kuhjata – see teid ei päästa. Kuna paljud inimesed ei sulge WC-poti kaant pärast kergendamist, lenduvad pahalased kõikjale, sealhulgas ka poti lähedal asuvale tualettpaberile. Nii ei pääse sa tegelikult bakteritest ka siis, kui plaanid prill-lauale enne istumist paberi alla panna.

Tõenäoliselt lükkad sa pärast selle paberi oma käega potti, nii et siis kanduvad pahalased edasi ka sinu sõrmedele. Muide, selleks piisab vaid kolmesekundilisest kontaktist!

Seega, kui sa tõesti neid baktereid kardad, tasub meeles pidada kahte olulist asja. Esimene ja kõige olulisem: pese alati pärast tualetis käimist käsi. Teiseks, paberi asemel tasuks kaasas kanda antiseptilisi niiskeid salvrätikuid, mida leiab nii apteekidest kui ka suuremate toidupoodide riiulitelt. Need tapavad ära suurema osa prill-laual leiduvatest bakteritest.

14 KOMMENTAARI

l
lahendus 2. mai 2018, 14:37
Kotis võiks alati kaasas olla väike spreipudelike desinf. ainet, mida müüakse apteekides. Prill-laud üle pihustada ja wc-paberiga kuivaks. Või siis pakk niiskeid desinfitseerivaid salvrätikuid.
t
tegelik elu 30. aprill 2018, 01:18
enamus maailma rahvastikust kükitab tualetis -hiinlased,indialased,jaapanlased,korealased,islamimaad,sest see on tunduvalt pisikutevabam ja inimene on...
(loe edasi)
Loe kõiki (14)