Vähi esmasjuhtude arv Eestis aastatel 2000 - 2015Foto: Silja Paavle
3. mai 2018, 13:01
Arst: vanematel inimestel avastatakse esmakordseid vähke järjest enam (9)
„Vähki haigestumine on Eestis oluliselt tõusnud,“ nendib onkoloog Vahur Valvere viidates vähi esmajuhtude arvule aastatel 2000 – 2015. Statistika järgi saab 8662 inimest igal aastal esmakordse vähidiagnoosi.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja Vahur Valvere sõnul iseloomustab Eesti vähistatistikat ka see, et vanemaealiste hulgas on hakanud esmakordsete vähijuhtumite arv tõusma ning see on seotud elanikkonna vananemisega.
Ka näitab statistika, et kui üldiselt võimaldab varajane diagnoosimine ning järjest täienevad ravimeetodid patsientide elulemust tõsta, siis inimestel alates 65. eluaastast on elulemus langustrendiga. „See on ka seletatav. Näiteks kasvõi sellega, et mida vanem iga, seda rohkem on inimesel täiendavaid kaasuvaid haigusi ning neil ei saa ka täies mahus ravi rakendada,“ sõnas onkoloog.
Samal ajal selgus ÕL-st hiljuti, et tegelikult on EW isegi väga rikas. Kulutab kuni 2022. aastani kokku 2400 miljonit eurot rahva raha sõjardite nuumamise peale. Sealhulgas 300 miljoni euro eest ostetakse laskemoona.
Võrdluseks:
Kogu EL-s loodetakse vähiuuringute peale eraldada kuni 2024. aastani kokku 400 miljonit eurot.
Seega võiks EW kogu EL vähiuuringud 6 kordselt kinni maksta.
Teeks vastupidi:
Eraldaks need 2400 miljonit eurot hoopis meditsiini arendamiseks.
Sõjaliseks otstarbeks võiks sellest huvitatud isikud raha kerjata rahva käest, täpselt nii, nagu tehakse vähihaigete ravimiseks praegu.