Kaisa SeinFoto: Silja Paavle
Keha
4. mai 2018, 10:23

"Metastaatilise rinnavähiga naised ei leia sageli mõistmist, sest nad murravad veendumust, et rinnavähk on alati ravitav." (9)

Igal aastal haigestub rinnavähki pisut enam kui 800 Eesti naist ja mõned mehed. Igal aastal saab aga terve hulk naisi diagnoosi, et tal on metastaatiline rinnavähk. Olgu see siis esmakordselt avastatuna või aastaid pärast esmast diagnoosi.

Kaisa Sein metastaatilise rinnavähiga patsientide toetus- ja esindusorganisatsioonist MTÜ Meeta sõnas, et kui palju sellise raske diagnoosiga naisi Eestis on, täpselt ei teada. Ta on 2014. aasta statistikast leidnud metastaatilise rinnavähi esmakordse diagnoosiga naisi 59 (12,4% rinnavähi esmadiagnoosidest), kuid arvutuste kohaselt võib Eestis olla 500 või rohkem metastaatilise rinnavähidiagnoosiga inimest.

Rinnavähist rääkides on endiselt oluline rõhutada, et mida varem see avastatakse, seda parem on raviprognoos ning sellest on võimalik terveneda. Metastaseerunud rinnavähk on haiguse raskeim vorm ja see esineb, kui kasvaja on levinud teistesse organsüsteemidesse, näiteks lümfisõlmedesse, ajju, luudesse või maksa. Paikselt levinud rinnavähi puhul on kasvaja levinud lümfisõlmedesse ja/või mujale rinnakoesse, kuid puuduvad leviku tunnused teistesse organitesse.

42-aastane Kaisa Sein sai metastaatilise rinnavähidiagnoosi neli aastat tagasi. Algselt avastati tal rinnavähk III staadiumis, metastaasid ilmnesid aastaid hiljem. Ta nendib, et kui varakult avastatud rinnavähihaigete puhul räägitakse, et õigeaegse raviga on neil võimalik elada veel pikki aastaid, siis metastaatilise rinnavähiga inimeste elulemus ei ole kuigi pikk. See võib ulatuda paarist kuust kümnete aastateni.

Kaisa Sein nendib, et metastaasiga rinnavähipatsiendid on justkui rinnavähivastast võitlust sümboliseeriva kena roosa lindi varjatud pool. „Varajases staadiumis ja metastaseerunud rinnavähipatsientide vajadused on väga erinevad. Varakult avastatud rinnavähipatsiendid on justkui võitjad, kes seljatavad vähi. Mulle tundub aga, et metastaatilise rinnavähiga patsiendid ei leia mõistmist, sest nad kahandavad tervekssaamise optimismi ning murravad kuvandit, et rinnavähk on alati ravitav Ning seetõttu ei räägita sellest haigusest sageli ka avalikult,“ sõnas ta.

Kaisa räägib, et tal endal kulus seljavalude tekkimisest diagnoosi saamiseni seitse kuud. „Ma ei läinud ju kohe arstile ka. Perearst andis saatekirja neuroloogile, kuid sinna ma ei jõudnudki, metastaatiline rinnavähk avastati korralises onkoloogiakontrollis,“ meenutab ta, et päris mitmed erialaspetsialistid ei kahtlustanud vaatamata varasemale rinnavähidiagnoosile luumetastaase.

Kaisa Sein paneb oma kogemustele toetudes südamele kõigile rinnavähihaigetele, et isegi, kui sellest haigusest terveks ravitakse, jääb haamer pea kohale rippuma. „Kunagi ei tohi maha matta teadmist, et haigus võib edasi areneda,“ nendib ta.

Et ravi annab ka metastaasiga rinnavähihaigete elule juurde päevi, kuid päevadesse tuleb anda juurde ka elu, otsustas Kaisa Sein oma haigusest algusest peale avalikult rääkida ning paari kuu eest sai loodud ka metastaatilise rinnavähiga patsientide toetus- ja esindusorganisatsioon MTÜ Meeta. Selle eesmärk on pakkuda raske diagnoosiga naistele võimalust kogemusi vahetada, toetada nii patsiente kui nende lähedasi ning teavitada ka avalikkust metastaatilisest rinnavähist kui haigusest. Rääkida sama haigust põdeva inimesega aitab Kaisa Seina kinnitusel oma tõvega kergemini leppida. Ta ise on oma kogemused väga ausalt kirja pannud ka blogisse „Kes jõuab kanda, sellele antakse“.

Igal aastal avastatakse Eestis umbes pisut enam kui 800 naisel esmakordselt rinnavähk, see on 17% kõigist teistest naistel esinevatest vähijuhtudest. Rinnavähki haigestuvad aga ka mehed, 2015 aastal diagnoositi see haigus neljal mehel. Rinnavähki haigestumine kasvab koos rahvastiku vananemisega - peaaegu 80 protsenti kõikidest rinnavähkidest diagnoositakse üle 50-aastastel naistel.