Soojalaine on allergikutele halb uudis: kõikide taimede õietolm hakkab korraga levima (1)

Jahe kevad tähendab üheltpoolt õietolmuallergia all kannatajatele veidi pikemat hingetõmbeaega, kuid seda ägedamat õitsemise perioodi, kui ilm soojaks läheb. „Ilm oli pikalt jahe ja läks siis järsult soojaks, nüüd hakkavad kõik puud-taimed korraga tugevalt õitsema ja allergikutele tähendab see tavapärasest suuremat koormust,“ ütles Ida-Tallinna keskhaigla allergoloog-immunoloog dr Krista Ress.

Eesti välisõhu kvaliteeti kajastava veebi andmetel on üle Eesti hakanud tugevalt õitsema kask, muude õietolmude osas on veel üsna rahulik.

Kevade saabudes suurenevad taas allergia all kannatajate kaebused – vesine nohu ja ninakinnisus, silmade sügelus ja vesisus, kuiv köha, õhupuudus, vilistav hingamine. Mõnikord tekivad sümptomid erinevate puu- ja juurviljade või pähklite söömisel – nohu ägenemine, sügelustunne suus või kurgus, huulte turse, lööve suuümbruses, harvem ka kõhuvalu ja hingamisraskus. „Samas võib aga sügisel ja talvel jääda märkamata pidev hommikune ninakinnisus, nuuskamisvajadus ja köhatamine,“ ütles Ress.

Kui sellised kaebused tunduvad tuttavad, siis võib olla põhjuseks allergia näiteks õietolmudele, erinevatele loomadele või kodutolmulestadele. Allergia diagnoosimisel on oluline pöörata tähelepanu sellele, kus, millal ja millega kokkupuutel haigusnähud tekivad. Seejärel tasuks oma tähelepanekutega pöörduda arsti juurde, kes hindab uuringute teostamise vajadust ning teostab vajalikud uuringud. „Allergia diagnoosimisel kasutatakse nii erinevaid nahateste allergeenidega või määratakse vereanalüüsideks allergeenide vastaseid IgE tüüpi antikehi,“ selgitas Ress.

„Kindlasti ei tasuks rutata apteegis müüdavaid allergiateste tegema, laborist ise analüüse tellima ja selle põhjal ise haigust diagnoosima hakata – positiivsed uuringutulemused ei tähenda alati allergiat,“ märkis allergoloog. „Samuti ei tohiks hakata ise analüüside alusel oma toidus piiranguid tegema – mõnikord võib valesti tõlgendatud analüüsi tulemuste alusel põhjustada endale, või veel hullem kui oma lapsele, edaspidi hoopis suuremat kahju.“

Tänapäeval on kasutusel mitmeid efektiivseid ravimeid allergiliste kaebuste raviks ning õigesti tõlgendatud uuringutulemuste alusel saab arst määrata ka parima võimaliku ravi. Allergiahaiguste raviks kasutatakse nii erinevaid kaebusi kontrollivaid ravimeid kui ka allergeen-immuunravi, millega kujundatakse organismis kaebusi põhjustava allergeeni suhtes taluvus ning seeläbi võib õnnestuda allergiakaebustest ka täielikult vabaneda. „Allergiatestide teostamine ja nende põhjal raviotsuste tegemine peaks kindlasti toimuma koostöös allergoloogiga. Ida-Tallinna keskhaiglas nõustatakse igas vanuses allergiahaigustega patsiente, sest meil töötavad nii lasteallergoloog kui ka allergoloog-immunoloogid,“ rääkis dr Ress.

Kuidas end ise aidata?

Loputa nina meresoola lahusega

Ära too tuppa urbi ega lõikelilli

Toidu valmistamisel arvesta ristallergia võimalusega

Millised on soovitused eri allergeenide puhul:

Õietolm

·        Niida muru sageli, et kõrrelised ja umbrohi ei jõuaks õitsema hakata. Kui võimalik, peaksid allergikud ise muruniitmist vältima.

·        Õietolmuperioodil väldi pesu kuivatamist õues ning õueriiete ja jalanõude hoidmist eluruumides.

·        Õuest tulles loputa juuksed õietolmust puhtaks (kindlasti tuleb seda teha enne magamaminemist)

·        Õuest tulevaid lemmikloomi puhasta niiske lapiga

·        Paigalda akende ette kaitsevõrk või õietolmufilter

·        Soovitatav on puhastada toaõhku  erifiltrite ja/või puhastussüsteemidega

·        Koristades kasuta HEPA-filtriga tolmuimejat

·        Hoia autoga sõites aknad suletuna

·        Kanna silmade kaitseks õues (päikese) prille

·        Väldi ristallergiat põhjustavaid toiduaineid

Kodu- ja lemmikloomad

·        Ära luba lemmikloomi magamistuppa, hoia võimalusel koduloomi õues

·        Võimaluse korral leia oma koduloomale uus kodu

·        Ära too koju uusi koduloomi

·        Korista regulaarselt (vaibad, madratsid, pehme mööbel)

·        Loomaga kokkupuute järel pese käed ja vaheta riided

Kodutolmulestad

·        Voodi kaitseks kasuta tolmulestakindlaid voodikatteid

·        Pese voodipesu kord nädalas vähemalt 60 °C veega

·        Tuuluta ja korista tube regulaarselt

·        Hoia õhuniiskus eluruumides alla 50%

·        Hoia toatemperatuur 20-22 °C

·        Väldi eluruumides tolmu koguvaid esemeid ja mööblit

·        Eelista pestavaid põrandakatteid magamistoas

Hallitusseened

·        Taga eluruumides piisav ventilatsioon ja kütmine

·        Hoia eluruumi õhuniiskus alla 50%

·        Vannitubadest ja teistest saastunud kohtadest hallitusseente hävitamiseks kasuta 5% ammoniaagilahust

·        Eelista vaipadele kõvakattega põrandamaterjale ning tapeedile seinavärvi

·        Kõrvalda kõik veetorustiku lekked

·        Hoidu muruniitmisest hilissuvel, sest hallitusseente eoseid leidub ka kõdunevas taimkattes.