Tavapärane loogika ütleks: kui olen väsinud, tuleb puhata. Sestap mõeldaksegi sageli, et väsimus on nii suur, et ei jaksa end liigutadagi ning loobutakse trennist. Ja kui siiski ennast spordisaali kohale veetakse, on tunne pärast trenni igati reibas. Kuidas see võimalik on?
„Hea on endale selgeks teha, milline sinu väsimus on,“ selgitab MyFitnessi jõusaali- ja personaaltreeningute juht Kadri Paat. Vaimse väsimuse või stressi vastu aitab trenni tegemine tema kinnitusel suurepäraselt ning pärast pikka kontoripäeva ei ole paremat väsimuse peletajat kui enda liigutamine.
Inimene on loodud liikuma
Seega, kui tunned, et ei jaksa kätt ega jalga tõsta, kuid tegelikult ei ole sa päeva jooksul füüsiliselt aktiivne olnud, saad energiat juurde just liikumisest. Kehaline aktiivsus on Kadri kinnitusel parim ravim nii vaimsete kui ka paljude kehaliste probleemide korral.
„Liikudes paraneb aju verevarustus, pähe jõuab rohkem hapnikurikast verd, ning see aitab ka selgemalt mõelda,“ selgitab ta ning lisab, et inimene on loodud liikuma, tundide kaupa paigalpüsimine pole meile loomulik.
Ka siis, kui töö nõuab ühekülgset füüsilist koormust, tasub proovida tööväsimust trenniga peletada. Selle lihtsa soovituse heaks näiteks on aiapidajad, kes on kogenud, et pärast peenramaal kaevamist aitab mõõdukas trenn või jooga palju paremini taastuda kui teleka ees vedelemine.
Praegusel aastaajal kurdavad paljud kevadväsimuse üle. Kadri Paat soovitab märgata suuremat pilti oma elust. „Kui tunnen, et olen aina väsinud, tuleks üle vaadata, kas ma magan piisavalt, kas toitun tervislikult, nii et minu menüüs on piisavalt vajalikke vitamiine ja mineraale, kas ma liigun piisavalt,“ soovitab ta.
Treener rõhutab teada-tuntud tõde, et ükski imeravim ega trenn ei muuda meid võluväel terveks ja reipaks. Ta tuletab meelde soovitust, et inimene peaks päeva jooksul tegema vähemalt 10 000–15 000 sammu ning et igasugune liikumine on terviseks. On hästi individuaalne, mis on kellelegi sobiv kehaline aktiivsus, kuid kõndimine, rattasõit ja ujumine peaksid sobima kõigile. Kui kehakaal on väga ülekäte läinud ning ka kõndida on raske, siis vees on lihtsam ennast liigutada ning ka rattasõidul ei mängi kehakaal eriti suurt rolli.
Vali meeldiv spordiala
Väga oluline on, et valitud spordiala endale meeldiks – kui minna trenni kellegi teise õhutusel, moevoole järgides või näiteks mõttega, et see ala aitab soovitud kaalu jõuda, kipub sportimine jääma lühiajaliseks ettevõtmiseks.
Kui inimesel püsivat liikumisharrastust ja -harjumust pole, võib olla raske seda endale tekitada. Kust alustada, kui sisetunne ütleb, et elu on häbematult kaua kulgenud trajektooril kontor-auto-televiisor, või teeb tervis või kehakaal muret?
Kadri Paat annab lihtsa retsepti: „Pargi auto kaugemale.“ Ehk siis alustada tasub tõepoolest väikestest asjadest: suurendada teadlikult vahemaid, mida läbida jalgsi, minna tööle jalgratta või bussiga.
Põhiline, et liikumisviis oleks endale meeldiv ja sobiv, see võib olla kas või aiatöö või koristamine. „Kehaline aktiivsus ei pea tähendama ilmtingimata näiteks jooksmas käimist,“ rõhutab treener.
Samuti soovitab ta leida endale tugiisiku, näiteks personaaltreeneri. Et tekiks püsiv liikumisharjumus, peaks olema keegi, kes toetaks, tunneks huvi, kuidas sul läheb, innustaks ja ergutaks jätkama.
Kadri Paat usub, et seepärast on spordiklubis lihtsam liikumisega algust teha – klubis on treenerid, kes aitavad ja juhendavad. „Väga oluline on ümbritseda end sotsiaalvõrgustikuga, inimestega, kes motiveerivad, siis ei jää trenniminek ühekordseks aktsiooniks,“ õpetab ta.
Alusta tasa ja targu
Kui inimene ei ole harjunud liikuma, on oluline alustada rahulikult, võimalikult väikese koormusega.
„Kuna kehaline aktiivsus võiks olla eluaegne, siis on oluline järele mõelda, milline on see liikumisharrastus ja sportimise intensiivsus, mis võiks minuga kaasas käia aastaid,“ soovitab Kadri Paat.
Esimest korda spordiklubi rühmatreeningusse minnes tuleks treenerile kindlasti enne trenni algust öelda, et olen esimest korda ja pole ammu trenni teinud – siis teab treener seda inimest jälgida ning soovitada harjutuste ja asendite lihtsamaid variante.
Ka tuleks sporditegemise alustamisse suhtuda rahulikult ning võtta seda kui üht toredat hobi, mitte viisi kiiresti kehakaalu- vm probleeme lahendada. „Hea oleks algusest peale arvestada, et elu tippvormi kuu ajaga ei saavuta,“ sõnab Kadri.
Kuid nii nagu mujal elus, soovivad inimesed sageli kõike kohe ja korraga ka treeningsaalis ning oma viletsat vormi, paindumatust või üleliigseid kilosid püütakse kompenseerida liigse püüdlikkusega rühmatreeningus.
„Et endale mitte liiga teha, tuleb olla kontaktis oma kehaga,“ rõhutab Kadri Paat, et spordi- või liikumisharrastus vajab samuti õppimist, oma keha kuulamist ja aru saamist, mis hetkel sobib ja mis on liiast. „Me ei istu ka autorooli ilma, et oleksime sõidutunde võtnud,“ toob treener tabava võrdluse. See on ka oluline põhjus, miks ta soovitab algajal pöörduda personaaltreeneri poole – nii on oluliselt lihtsam leida just sulle sobiv ala, sobiv koormus ja tempo. „Personaaltreeningud sobivad kõigile – nii algajale, kes soovib tasa ja targu paremat vormi saavutada, kui ka sellele, kes eluaeg spordiga tegelenud ning soovib nüüd värskust oma trennidesse,“ sõnab ta ja soovitab kõigil, kes pärast pikka talve loppis ja väsinud, hakata end liigutama. Küll siis tuleb ka lisaenergia.
Kommentaarid (0)