TEADLASED: eakate kukkumisi aitab ennetada treening, mitte toidulisandid

Kukkumised on 65-aastaste ja vanemate inimeste hulgas juhtiv vigastuste tekkimise põhjus. 2015. aastal esines USA-s kukkumiste tagajärjel hinnanguliselt 33 000 surmajuhtu, kirjutab meditsiiniportaal Med24.

Füüsilise treeningu kohta antud soovitus on B-tasemega, mis tähendab, et arstid peaks seda soovitama või pakkuma füüsilist koormust suurendavaid sekkumisi. Suure tõenäosusega on treeningust saadav kasu mõõdukas. 

Mitmeplaaniliste sekkumiste kohta antakse C-tasemega soovitus ehk osadele patsientidele võib saada piiratud kasu. Mitmeplaanilised või multifaktioriaalsed sekkumised alustavad inimese individuaalsete kukkumisega seonduvatest riskitegurite ja kukkumist soodustavate faktorite kaardistamisest. Seejärel koostatakse individuaalne sekkumine, mis võib koosneda füsioteraapiast, treeningust, toitumisteraapiast, raviskeemi korrigeerimisest, koduse keskkonna muutmisest ja sotsiaalteenustest. 

Vastupidiselt eelmisele, 2012. aastal koostatud juhendile nüüd enam D-vitamiini tarvitamist kukkumiste ennetamiseks ei soovitata. Selle kohta antakse D-tasemega soovitus ehk mõõduka-kõrge tõenäosusega ei ole sellest kasu. Erinevus juhendite vahel võib tuleneda asjaolust, et 2012. aastal võeti soovituste andmisel arvesse ka D-vitamiini defitsiidiga eakaid, aga käesoleva juhendi koostamisel jäeti defitsiidiga patsiendid välja. 

Juhendiga kaasas käivas tõenduspõhisuse raportis tehakse ülevaade 62 randomiseeritud kliinilisest uuringust, kokku 35 058 uuritavaga, kus hinnati 7 tüüpi interventsioone. Pikemalt peatutakse kolmel sekkumisel: 26 uuringut mitmeplaaniliste sekkumiste kohta, 21 uuringut treeningu ja 7 uuringut D-vitamiini toidulisandite kohta. Mitmeplaaniliste sekkumiste ja treeninguga seondusid kasud ja minimaalne kahju; D-vitamiini lisamanustamise tulemused olid vastuolulised, kusjuures ühes uuringus suurenes kukkumiste, kukkumise tagajärjel tekkinud vigastuste ja kukkunud inimeste arv. 

Töörühma hinnangul on tõendus ebapiisav, et lõplikult otsustada D-vitamiini ja kaltsiumi lisamanustamise tõhususe üle, nii üksinda kui kombinatsioonis, luumurdude ennetamiseks asümptomaatilistel meestel ja premenopausis naistel. 

Samamoodi loetakse ebapiisavaks tõendust D-vitamiini kasude ja riskide kohta, kui postmenopausis naistel kasutada doose enam kui 400 IU D-vitamiini ja 1000 mg kaltsiumi päevas. Samal ajal leiti piisav tõendus, et D-vitamiini ja kaltsiumi toidulisandite tarvitamisega kaasneb kõrgem neerukivide tekkimise risk ja et D-vitamiini ja kaltsiumi lisamanustamine ei suurenda kardiovaskulaarsetesse haigustesse haigestumist.