Foto: PantherMedia/Scanpix
Keha
9. mai 2018, 12:30

KOLMANDIK NAISE ELUST: ka üleminekuiga saab olla nauditav ja tegus (3)

Teatud eas hakkavad naised märkama muutusi oma kehas – kuumahood, öine higistamine, meeleolumuutused, unetus, menstruaaltsükli häired. „Nii nagu noorukeid tabab ootamatult murdeiga, mil hormoonid möllavad ja tekib tahtmine kõike uut kogeda, võib ka üleminekuikka jõudmine naise harjumuspärase elu ootamatult pahupidi pöörata,“ sõnab proviisor Peeter Villako.

Üleminekuiga ehk klimakteerium jääb tavaliselt 45. ja 55. eluaasta vahemikku. Sel ajal hakkab naise organismis hormoonide tasakaal muutuma ja östrogeenide (naissuguhormoonide) langus põhjustab ebameeldivaid vaevusi.

Sümptomite nimistu on pikk ja hirmutav

„Üleminekuaastate vaevused võivad naiste elu häirida 10–15 aastat, mis on liiga pikk aeg, et vaikimisi kannatada,“ sõnab Peeter Villako. Kuna naiste keskmine eluiga on viimase sajandi jooksul jõudsalt pikenenud, võivad nad postmenopausis elada enam kui kolmandiku oma elust. Sestap on oluline, et nii üleminekuiga kui ka menopausijärgne elu oleksid iga naise jaoks nauditavad ja tegusad.

Kuigi üleminekuiga on loomulik osa naise elust, on proviisori sõnul teada, et see toob kaasa suurema riski haigestuda östrogeenide vähesusest tingitud haigustesse. Luude hõrenemise tõttu suureneb luumurdude risk, südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumise sagedus võrdsustub meestega, suureneb tõenäosus Alzheimeri tõve kujunemiseks. Üleminekuea hilisteks sümptomiteks on naha ja limaskestade õhenemine, uriinipidamatus ja kesknärvisüsteemi kurnatus.

„Menopausiga seotud sümptomite loend on pikk ja võib esmapilgul tunduda hirmutav,“ nendib Peeter Villako. Õnneks ei koge ükski naine neid kõiki täies ulatuses. On klassikalisi sümptomeid, nagu kuumad hood, unehäired ja tujukus, mida naine oskab hõlpsasti seostada menopausiga. Ent teiste sümptomite, nagu uriinipidamatuse, tupekuivuse ja seksuaaltungi kadumise puhul ei pruugi sellise seose peale tullagi. „Kõik need sümptomid on aga otseselt või kaudselt seotud östrogeenide ehk naissuguhormoonide taseme langusega organismis,“ märgib proviisor.

Üheks võimaluseks üleminekuaastate vaevuste leevendamisel on hormoonasendusravi. Enam kui 50 aasta jooksul, mil hormoonasendusravi on olnud kättesaadav, on seda laialdaselt uuritud ja tõestatud selle kasu üleminekuea sümptomite leevendamisel. „Paraku ei sobi see kaugeltki mitte kõikidele naistele,“ nendib Peeter Villako.

Hormoonravile lisaks saab katsetada loodusravi

Ta toob välja, et on naisi, kellele hormoonasendusravi on vastunäidustatud erinevate organsüsteemide haiguste tõttu, aga on ka naisi, kes lihtsalt kardavad või ei soovi hormoonasendusravi. Ning osal patsientidel võib hormoonasendusravi esile kutsuda ebameeldivaid kõrvalnähte, nagu veritsus suguteedest, rindade valulikkus või tundlikkus, iiveldus, veepeetus, tursed, peavalu, migreeni ägenemine või suurenenud tupevoolus.

Naistele, kellele hormoonasendusravi ei sobi, on heaks alternatiiviks loodusravi. „Loodusravi korral kompenseeritakse üleminekueas tekkinud hormoonide puudust taimedes sisalduvate looduslike naissuguhormoonidega ehk fütoöstrogeenidega,“ selgitab Peeter Villako.

Ta räägib, et fütoöstrogeenid on grupp taimedes esinevaid bioloogiliselt aktiivseid aineid – isoflavoone, mis oma keemilise koostise poolest sarnanevad östrogeeniga. Seetõttu võivad fütoöstrogeenid kinnituda östrogeeni retseptorite külge inimorganismis ning toimida analoogselt kehaomaste naissuguhormoonidega.

Peeter Villako sõnul on naiste üleminekuaastate vaevuste loodusliku leevendajana siiani kõige enam kasutatud sojauba ja sellest valmistatud tooteid. Ka Eestis on viimasel ajal üha enam propageeritud sojast valmistatud toiduainete suuremat tarbimist. „On teada fakt, et aasia naistel, kes söövad palju sojatooteid, esineb üleminekuaastate vaevusi oluliselt vähem kui eurooplannadel,“ kõneleb ta. See tulenebki proviisori hinnangul asjaolust, et aasia naised saavad igapäevase toiduga keskmiselt ligikaudu 50 mg taimseid naissuguhormoone, samas kui eurooplannad keskmiselt vaid 1 mg.

Aasristik on tõhus üleminekuea vaevuste leevendaja

Viimasel ajal on sojale kui fütoöstrogeenide allikale tekkinud tugev konkurent tuntud aasristiku näol. „Lääne-Euroopas leiab just aasristik üha enam kasutamist naiste üleminekuaastatel tekkinud hädade leevendamisel,“ sõnab proviisor Peeter Villako.

Põhjus on tema sõnul selles, et aasristik  sisaldab kõiki neid samu hormoonaineid mida sojagi, ainult et veelgi suuremas kontsentratsioonis ning lisaks kuuluvad aasristiku koostisesse veel kaks fütoöstrogeeni, mida sojas ei leidu.

Mitmed uuringud on näidanud, et suu kaudu sisse võetuna toimivad aasristiku isoflavoonid tõhusalt hormooni asendajana menopausis naistel, kellel on madal östrogeenide tase. „Sellisel moel aitab aasristik oluliselt vähendada kuumahooge, öist higistamist ning teisi menopausiga kaasnevaid ebameeldivaid sümptomeid,“ selgitab proviisor.

Peeter Villako toob välja, et eriti head on sellised preparaadid, mis sisaldavad nii aasristiku kui soja isoflavoone, näiteks Rotklee plus kapslid, mis sisaldavad veel kaht üleminekuea vaevuste puhul aitavat ainet – pantoteenhapet ja B6 vitamiini. Pantoteenhape aitab kaasa steroidhormoonide normaalsele sünteesile ja ainevahetusele ning vitamiin B6 aitab vähendada väsimust ja kurnatust.