Keha

Koormusastma põdemine ei tõmba sporditegemisele kriipsu peale (1)

Geidi Raud, 14. mai 2018, 09:35
Foto: PantherMedia/Scanpix
Oled tantsutrennis ja vihud rütmika muusika saatel sammukombinatsioone, mida treener ette näitab. Kõik on hästi, kuniks äkitselt tabab sind hirmus köhahoog ja kopsud hakkavad vilisema. Stopp! Selleks korraks on trenniga lõpp. Kuid mis saab edaspidi?

4 Kliiniku kopsuarst Ott Kiens selgitab, et astma on krooniline põletikuline hingamisteede haigus, mille sümptomiteks on vilistav hingamine, köha, pingetunne rindkeres või õhupuudus. Eestis põeb astmat viis protsenti täiskasvanud inimestest, mida tohter peab suureks arvuks. 

Samal teemal

Kiensi sõnul polegi kindlalt teada, miks astma inimesi kimbutab. „Arvatakse, et astma tekib päriliku eelsoodumuse ning keskkonnategurite koosmõjul,“ märgib ta. Kopsuarst selgitab, et astma tekkega enim seotud keskkonnategurid on allergeenid. Koduses majapidamises näiteks tolmulestad, hallitus ja loomakarvad. Tööl jällegi jahutolm ja värvid. „Aga ka viirusnakkused, kontakti puudumine teatud bakteritega, kokkupuude tubakasuitsuga, välis- ning siseõhu saastatus, dieedi erisused ning stress,“ loetleb ta.

Kuidas eristada koormusastmat? „Koormusastma puhul tekib vastusena füüsilisele koormusele alumiste hingamisteede ahenemine,“ selgitab tohter. See tähendab, et inimene läheb trennis näost punaseks nagu ladvaõun ja hakkab lakkamatult köhima. 

Kas koormusastmat põdev inimene peaks trennis käimist ja pingutust vältima? „Ei. Õige ravi korral on isegi tugev füüsiline koormus igati lubatud,“ lohutab Kiens, et koormusastma põdejad ei pea botaseid maha müüma. „Tihti piisab hingamisteid laiendava ravimi tarvitamisest enne füüsilist pingutust, et treening taas nauditavaks muutuks.“

Kopsuarst selgitab, et koormusastma diagnoosimiseks kasutatakse tavaliselt koormustesti koos kopsumahu mõõtmisega. Et õhupuudust füüsilisel koormusel võivad põhjustada mitmed haigused, siis on koormusastma diagnoosimiseks kindlasti vaja kasutada spetsiaalseid teste. Ainult sümptomite alusel on võimatu õhupuudust põhjustavaid haiguseid eristada.

Koormusastma võib treenijat tabada nii toas kui ka õues

Kiensi sõnul pole erilist vahet, kas inimene, kellel on diagnoositud koormusastma, treenib värskes õhus või sisetingimustes. „Siinkohal tuleb kindlasti rõhutada individuaalse lähenemise olulisust. Näiteks võib koormusastma ja õietolmu allergia all kannataval inimesel olla sootuks raskem sportida kevaditi värskes õhus kui treeningusaalis. Seda seetõttu, et kevadises õhus on rohkelt õietolmu. Tohter lisab, et värskes õhus on koormusastmast ohustatud ka talispordialade harrastajad, sest nad hingavad sisse külma ja kuiva õhku.

Sisetingimustes on kopsuarsti sõnul koormusastmat enam seostatud jääspordialade ning ujumisega. Jääspordialade harrastajail tekib koormusastma eelkõige külma õhu ja jääpuhastusmasinate eritatavate kütuseaurude tõttu. Ujulas võib koormusastma tekkida kergemini õhus lenduvate triklooramiinide tõttu,“ räägib ta.

Kui trennis astmahoog peale tuleb, peab kindlasti kohe füüsilise koormuse selleks korraks lõpetama ning puhkama. „Kergematel juhtudel on abi väljakirjutatud astmaravimitest,“ sõnab arst. Koormusastmat aitavad leevendada ravimid, millest levinumad on astmapiibud ehk sissehingatavad astmaravimid. „Hingamisteid laiendavaid astmaravimeid tarvitatakse koormusastma korral enamasti 15 minutit enne füüsilist koormust.“

Ta lisab, et kõigil koormusastma patsientidel on soovitatav enne füüsilist koormust teha regulaarselt soojendusharjutusi. „Õhku soojendavate ja niisutavate näomaskide kasutamine võib vähendada koormusastma puhuseid sümptomeid külmas õhus treenijatel. Koormusastma leevendamisel on oluline vältida füüsilist koormust suure külma, õhu kõrge saastatuse ning kõrge allergeenide sisalduse korral. Koormusastma täielik väljaravimine on pigem saavutamatu eesmärk. Enamik koormusastma diagnoosi saanud patsiente vajavad mingis vormis astma ravi ka edaspidiselt,“ räägib Kiens.

Koormusastmat põdeval inimesel tasub aga igal juhul trenni tehes olla ettevaatlik. „Raskematel juhtudel – näiteks siis, kui koormusastmat põdev inimene ei jaksa enam lausete kaupa rääkida, hingamine vilistab kuuldavalt või huuled muutuvad sinakaks – on vaja kohe arsti juurde minna või kiirabi kutsuda,“ rõhutab kopsuarst. Ta lisab, et meditsiinilise hariduseta inimesel – näiteks trennikaaslasel või treeneril – võib olla raske astmahoogu ja mõnd muud kopsu- või südamehaigust eristada. „Elus esimest korda trennis tekkinud astmahoog vajab arsti sekkumist ja täpsemaid uuringuid,“ rõhutab kopsuarst.