Superbakterid on sama ohtlikud kui vähk
Superbakterite all mõeldakse baktereid, mis ei allu antibiootikumidele
Tõde. Superbakter pole arstiteaduslik termin, vaid populaarteaduslik väljend. Selle all mõeldakse ravimiresistentseid baktereid ehk baktereid, mis avaldavad vastupanu ega allu ravimitele. Selline on näiteks ESBL-positiivne bakter, mis ei allu penitsilliinile, kefalosporiinile ega teistele levinumatele antibiootikumidele. Mõned superbakterid on veelgi vastupanuvõimelisemad, olles resistentsed kõikidele antibiootikumidele.
Samal teemal
Antibiootikumiresistentsus ei ole uus nähtus, kuid resistentsete organismide arv, sellest mõjutatud geograafilised asukohad ja ulatus üksikutes organismides on tõusuteel.
Vähk on suurem oht kui superbakter
Müüt. Antibiootikumiresistentsuse tõttu sureb kogu maailmas üha rohkem inimesi ning resistentsus kasvab ja levib. Suurbritannia valitsus avalikustas mõni aasta tagasi raporti, milles leiti, et 2050. aastal sureb maailmas superbakterite tõttu 10 miljonit inimest. See arv ületab samaks ajaks prognoositud vähisurmade arvu. Kui superbakterite tüvesid lisandub ja need muteeruvad, võivad täiesti tavapärased lõikused, nagu näiteks puusaproteesi paigaldamine, muutuda tulevikus lausa eluohtlikuks.
Superbakterite lisandumine tuleb liigsest antibiootikumide tarvitamisest
Nii ja naa. Rohke antibiootikumide kasutamine suurendab resistentsust, kuna see sunnib baktereid muutuma. Üks superbakterite hoogsa lisandumise põhjus on kehv hügieen. Kui haiglates ja meditsiiniasutustes ei hoita puhtust ega steriliseerita korralikult, võib seal hakata vohama haiglabakter ehk MRSA.
Sellest, kas turism levitab superbaktereid, kas neid on ka Eestis ning kas bakterid tervikuna on ohutud või kasulikud, loe pikemalt portaalist Kodus.
