Foto: PantherMedia/Scanpix
Keha
14. mai 2018, 10:37

Hea füüsiline vorm kaitseb dementsuse eest

Hea kardiovaskulaarne treenitus keskealistel naistel on (võrreldes mõõduka füüsilise treenitusega) seotud ligi 90% võrra vähenenud dementsuse riskiga hilisemas eas, näitab kuni 44 aastat kestnud jälgimisperioodiga uuring.

Kui heas füüsilises vormis naistel kujuneski dementsus, tekkis see keskmiselt 11 aastat hiljem kui mõõduka kardiovaskulaarse treenitusega naistel – 90 aasta vanuses mitte 79 aasta vanuses, kirjutab meditsiiniportaal Med24.

Ka varasemates uuringutes on leitud seoseid füüsilise treenituse ja dementsuse riski vähenemise vahel, kuid harilikult on hinnatud inimeste endi raporteeritud füüsilise treenituse taset, uuringuid on alustatud umbes 60 aasta vanuses ning jälgitud 3–7 aastat.

Nüüd mõõdeti 191 keskmiselt 50-aastase naise kardiovaskulaarset treenitust. Naised osalesid 1968. aastal alanud uuringus Prospective Study of Women ja käesolevasse analüüsi võeti ainult need naised, kellel oli uuringu algul tehtud koormustest. Kardiovaskulaarset võimekust hinnati järk-järgult suureneva koormusega testil veloergomeetril. Keskmine koormustaluvus oli 103 W, 40 hea kardiovaskulaarse treenitusega naist saavutasid koormuse 120 W või enam. 92 naist jäid mõõduka füüsilise vormi gruppi ja 59 naist olid väikese kardiovaskulaarse võimekusega, saavutades maksimaalse koormuse 80 W või vähem või pidid koormustesti lõpetama kõrge vererõhu, rindkerevalu või muude kardiovaskulaarsete probleemide tõttu.

Koormustestile järgnenud 44 aasta vältel testiti uuritavaid naisi dementsuse suhtes kuus korda. Diagnoosimisel tugineti DSM-3 käsiraamatule, neuropsühhiaatriliste uuringute ja intervjuude tulemustele, haiglaepikriiside ja raviregistrite andmetele kuni 2012. aastani.

Leiti, et 5544 inimaastat kestnud jälgimisperioodi vältel kujunes dementsus 44 naisel (23%). Keskmine aeg dementsuse tekkeks uuringu algusest oli 29 aastat ja keskmine vanus haiguse algusel oli 81 aastat. Suure kardiovaskulaarse võimekusega naistel oli aeg uuringu algusest haigestumiseni mõõduka treenitusega naistega võrreldes keskmiselt viis aastat pikem ning nad haigestusid dementsusesse keskmiselt 11 aastat vanematena – 90-aastaselt vs. 79-aastaselt.

Võrreldes keskmise koormustaluvusega naistega oli dementsuse kujunemise risk suure treenitusega naist hulgas 88% võrra väiksem ning väikse treenitusega naiste hulgas 41% võrra suurem. Kui andmeid kohandati kehamassi suhtes, leiti, et mõõduka treenitusega naistega võrreldes oli hea kardiovaskulaarse koormustaluvusega naistel dementsusesse haigestumise risk 35% võrra väiksem ja vähese koormustaluvusega naistel 37% võrra suurem.

Suure koormustaluvusega naistel oli jälgimisperioodil dementsuse kujunemise risk 5%, keskmise koormustaluvause korral 25%, väikese koormustaluvuse korral 32% ja naistel, kes koormustesti lõpuni teha ei suutnud, oli lausa 45% tõenäosus dementsuse kujunemiseks.

Jälgimisuuringu disain ei võimalda selgitada välja põhjuslikke seoseid. Parem kardiovaskulaarne treenitus võib olla dementsuse ennetamise või vähemalt edasilükkamise modifitseeritav riskifaktor.