Ära ime tolmu ja hoia magamistuba jahe: neli asja, mis aitavad tolmuallergiat ennetada

Ehkki tolm koosneb lisaks tolmulestadele ka surnud naharakkudest, õietolmust ning muudest väikestest kiududest, on just tolmulestad peamine põhjus, miks tolmuallergia tekib. Nagu nimigi ütleb, elavad tolmulestad ehk voodilestad kõige meelsamini voodipesul ja madratsitel, mistõttu tuleb tolmuallergia leevendamisel suurt tähelepanu pöörata just nendele kodustele esemetele.

Vaheta voodipesu!

Kuna tolm koosneb suures osas surnud naharakkudest, mida eritub kõige rohkem magades, on tolmuallergia leevendamisel suur osa voodipesu tihedal vahetamisel ning patjade, tekkide ja madratsite kloppimisel. „Kõige parem on voodipesu vahetada kord nädalas, sest see aitab vältida lestade liigset paljunemist,“ tõdes koristusteenuseid pakkuva ettevõtte Heakorrateenused OÜ tegevjuht ning Grite koristusekspert Kairi Gruuse. Selleks et lestad ja nende väljaheited voodipesult hävitada, tuleb pesu pesta võimalikult kõrgel temperatuuril – Gruuse sõnul vähemalt 60 kraadi juures.

Hoia magamistuba jahe!

Tolmulestad kardavad jahedat – sestap soovitab Gruuse magamistoas õhutemperatuuri hoida alla 18 kraadi, kuid maksimaalselt 20 kraadi juures. „Kui allergik soojast toast loobuda ei soovi, tasub vähemalt tuba mõned korrad päevas tuulutada. Tuulutamine vähendab toa niiskustaset ja aitab seeläbi hävitada tolmulestasid, kellel on kombeks soojas ja niiskes keskkonnas paljuneda,“ sõnas Gruuse. See on ka põhjus, miks pesu tasub kuivatada õues – mida väiksem on toa õhuniiskus, seda kehvema pinnase see tolmulestade eluks loob.

Loobu liigsest mööblist!

Et ennetada tolmu kogunemist ja tolmulestade paljunemist, tasub allergikutel juba eos loobuda liigsetest vaipadest, pehmest mööblist, paksudest kardinatest ning suurtest pehmetest mänguloomadest, millel on kombeks tolmu enda sisse koguda. Gruuse sõnul on allergikutel abi sellest, kui väiksemaid esemeid, nagu patju ja mänguloomasid, aeg-ajalt külmkappi panna, mis laseb tolmulestadel külma käes hävida. „See on ka põhjus, miks paljudel on komme vaipu just talvisel ajal kloppida. Külmast paremat tolmulesta hävitajat ei ole,“ nentis Gruuse.

Allergik ärgu tolmu imegu!

Kuigi suur osa tänastest tolmuimejatest on efektiivse mitmekihilise filtriga, mis ei lase tolmul tolmuimejast taas õhku sattuda, ei soovita koristusekspert allergikutel sellegipoolest tolmuimemist iseseisvalt ette võtta. „Kuna ka kõige paremate tolmuimejate kasutamisel võib tolm läbi filtri õhku ja seega hingamisteedesse sattuda, võiksid allergikud paluda pereliikme või koristaja abi tolmu eemaldamisel,“ soovitas Gruuse, lisades, et vajaduse korral peaksid allergikud koristamisel kasutama näomaski. Et aga ennetada suuremate tolmukoguste kuhjumist, tasuks väiksem põrandate ja mööblipindade puhastus ette võtta igapäevaselt. „Mida vähem tolmu on, seda vähem see allergiat tekitab,“ kinnitas Gruuse. Samuti soovitab ekspert tihedamini ette võtta pindade märgpesu, mis aitab tolmu veelgi efektiivsemalt kõrvaldada.