Foto: PantherMedia/Scanpix
Keha
18. mai 2018, 12:35

Onkoloog: üks pahaloomuline kasvaja ei välista teist (1)

"Üldiselt on teada, et Eesti elanikkond vananeb ning pahaloomulisi kasvajaid diagnoositakse üha rohkem. Samas ei olda väga kursis sellega, et rohkem kui pooled vähihaiged saavad ravi järel terveks ning kui üks pahaloomuline kasvaja on välja ravitud, ei tähenda see seda, et inimene ei võiks saada ka teist, kolmandat või ka neljandat ja viiendat pahaloomulist kasvajat," märgib onkoloog Jana Jaal.

Täna kogunevad erinevate erialade arstid Tartus toimuvale onkoloogiakonverentsile "Üks inimene – mitu vähki". Konverentsil tutvustatakse mitmikkasvajate esinemissagedust Eestis aastatel 1995-2015, samuti käsitletakse mitmikkasvajate pärilikke aspekte ning kliinilisi probleeme. Ühtlasi räägitakse tõenduspõhistest võimalustest vähki ennetada.

Konverentsi ühe korraldaja, Eesti kliiniliste onkoloogide seltsi juhi dr Jana Jaali sõnul on konverentse korraldades püütud oluline onkoloogiline teema viia laiema publikuni. Nii on valitud teemad, mis kõnetavad paljude erialade spetsialiste ning kus vastutus, näiteks varane avastamine, lasub ka väljaspool onkoloogide ringkonda. „Tänavuse konverentsi teema on mitmikkasvajad – see tähendab juhte, kus ühel inimesel esineb mitu pahaloomulist kasvajat. Üldiselt on teada, et Eesti elanikkond vananeb ning pahaloomulisi kasvajaid diagnoositakse üha rohkem. Samas ei olda väga kursis sellega, et rohkem kui pooled vähihaiged saavad ravi järel terveks ning kui üks pahaloomuline kasvaja on välja ravitud, ei tähenda see seda, et inimene ei võiks saada ka teist, kolmandat või ka neljandat ja viiendat pahaloomulist kasvajat. Kuna ka mitmikkasvajate ravi ja nendest tervistumine sõltub varasest avastamisest, tuleb seda probleemi laiemalt teadvustada,“ selgitas dr Jaal konverentsi teemavalikut.

Konverentsil tutvustatakse mitmikkasvajate esinemissagedust: „Analüüsisime Eesti vähiregistri andmeid ajaperioodil 1995-2015 ning selle valguses võib öelda, et mitmikkasvajad esinevad sageli. Kõikide pahaloomuliste kasvajatega patsientidest ligikaudu 7%-l tekivad uued vähid, kuid see sõltub palju ka konkreetsest paikmest. Nii näiteks esineb rinnavähiga patsientidel mitmikkasvajaid 11%-l kuid kolorektaalvähiga haigetel lausa 15%,“ tõi Jaal välja.

Dr Jaali sõnul esineb mitmikkasvajatega patsientide hulgas ka pärilikke sündroome, näiteks BRCA1 ja BRCA2 geenimutatsioonid rinnavähiga patsientidel ning Lynchi sündroom jämesoolevähiga patsientidel. Sellegipoolest on pärilikkusega seotud mitmikkasvajad suhteliselt väikese osakaaluga.

„Valdaval enamusel mitmikkasvajatega haigetest siiski pärilikku eelsoodumust ei esine ning nende uute kasvajate teke sõltub eelkõige tavapärastest vähi riskiteguritest nagu vanus, elustiil (suitsetamine, alkohol, vähene füüsiline aktiivsus, vähe puu- ja juurvilju sisaldav dieet)  ja erinevad keskkonna tegurid (radoon, päikesekiirgus). Eeltoodust lähtudes pidasime konverentsil vajalikuks käsitleda ka tõenduspõhiseid andmeid vähi ennetamiseks,“ rääkis Jaal.