Terviseuudised

Terviseamet: tänavune gripisurmade arv on erakordne (9)

Margus Järv, 22. mai 2018, 15:06
Foto: Tiina Kõrtsini
Tänavu on gripitüsistustesse surnud 94 inimest. Nii suure surnute arvuga gripihooaeg oli Terviseameti kommunikatsiooninõuniku Iiris Saluri sõnul Eesti jaoks erakordne. Seda nii surmade, haiglaravi vajanute kui ka intensiivravi vajanute arvu poolest.

Väita, et gripisurmade arv on tõusnud seetõttu, et varem ei pandud gripitüsistustesse surnutele külge vastavat "lipikut", Iiris Saluri sõnul ei saa.

Samal teemal

Seni on tema kinnitusel Eesti jaoks gripist rääkides niiöelda indikaator-aasta olnud gripipandeemia aasta  2009/2010 hooajal. Siis võeti tavapärasest enam gripianalüüse, kuid surmade arv jäi pidama 21 juhu juurde. "Sellest edasi on teinud terviseamet järjepidevat teavitustööd elanikkonna teadlikkuse tõstmise nimel," sõnab Saluri ja toonitab, et gripp on ohtlik ja raskete tagajärgedega haigus. 

Lisaks on pärast seda tehtud pidevat koostööd haiglatega palunud anda ülevaadet gripi tõttu intensiivravisse sattunute ning gripist tingitud tüsistuste tõttu surnute kohta. "Kasvanud on nii koostööd tegevate haiglate arv kui ka tervishoiutöötajate teadlikkus ja sellega koos on paranenud muidugi haiglate laboratoorne võimekus," ütleb Saluri lisades, et mida rohkem uurid, seda rohkem leiad.

Ta nendib siiski, et seekordne surmade arv on siiski Eesti kohta erakordne. "Tegelikult tuleb seda vaadata kontekstis, sest hooajal tõusis tublisti ka gripi tõttu haiglaravi vajanute ning intensiivravi vajanute arv," täpsustab ta.

Iiris Saluri sõnul vajab analüüsi ka haiglasse jõudmise aeg ehk kui pikalt inimene eelnevalt kodus või hooldekodus haigena viibis jne. Tema kinnitusel on vastav analüüs juba plaanis, kuid selle valmimise täpset aega lubada ei julge. 

Iiris Saluri märgib ka, et kuna teadaolevalt ei olnud ükski gripist tingitud tüsistuste tõttu elust lahkunud inimene gripi vastu vaktsineeritud, siis tuleb sellele teemale suuremat tähelepanu pöörata. "Seni, kuni vaktsineerimise kompensatsioonimehhanismi ei ole ehk vaktsineerimise eest maksab igaüks ise, pole muud teha, kui jätkata elanikkonna teadlikkuse suurendamisega," rõhutab ta vaktsineerimise vajalikkust. Ning eriti suurt tähelepanu nõuab vanemaealiste inimeste teadlikkus ja vajadus rohkem oma tervise heaks ära teha.