Miks sääski tänavu nii palju on?
, 31. mai 2018, 21:58
45 KOMMENTAARI
- värskemad
- parimad
- vanimad
3. juuni 2018, 19:01
a
/ 1. juuni 2018, 13:14
Alatu pole, tervisega raha teenida, aga ilmselt väga loll küsimus, vabandan?
m
/ 1. juuni 2018, 13:10
määrin sääskede kaitseks teepuuõil või sidrunheinaõli, PUHAS HOMÖOPAATIA, keemiasõbrad, langege nüüd minestusse ja hakake jaurama, onju. On alles probleemid, nagu meil oleks siiani sääsevaba riik olnud, sama nende leetritega, osatakse alles uudiseid teha. No isegi iga loll iga leiab ise TASUTA netist kõik misa vaja
r
/ 1. juuni 2018, 10:53
Malaariat levitavad moskiitod aga neid Eestimaal praktiliselt, võib öelda, et ei ole. Sääski on suur hulk sugukondi. Meid siin vaevavad nn. pistesääsklased, nende emased isendid vajavad minemiseks (munade kasvatamiseks) verd aga nad ei ole "korduvkasutatavad süstlad" (nagu eespool keegi välja käis) sest verd imevad nad elu jooksul ainult korra. Kunagi oli Eestis levinud nõndanim. halltõbi. Ei olda kindel millega tegemist, arvatakse, et see oli malaaria või selle liik. Malaariasääsk on liik karvaseid sääski kelle vastsed ei vaja vett. Mida artiklist arvata? - Tundub, et paari sääsevaese aasta järel on tänavu sääski rohkem ja seda on nüüd vaja ära kasutada sääsetõrjevahendite reklaamiks-müügiks. Kohe-kohe ilmuvad välja need kõige efektiivsemad tõrjevahendid, mis "tapavad kõik sääsed" Head sääsesöötmist teile kõigile, õhtud on selleks suurepärased.
j
/ 1. juuni 2018, 11:58
Eesti Arst, 2005
"Eestis on teada 30 sääseliiki, mis kuuluvad viide perekonda: metsasääsed (Aedes), laulusääsed (Culex), hallasääsed (Anopheles)... ...nendest on metsasääsed tulareemia ja hallasääsed malaaria siirutajad."
ja see on jama, et "ei olda kindel, millega tegu". Täpselt on teada, et tegu oli nn "kolmandapäevise malaariaga", mida pole esinenud peale 1949 (jajah, 1949, mitte 1849). Selle malaaria põhjapiir käis soome Ouluni välja.
"Eestis on teada 30 sääseliiki, mis kuuluvad viide perekonda: metsasääsed (Aedes), laulusääsed (Culex), hallasääsed (Anopheles)... ...nendest on metsasääsed tulareemia ja hallasääsed malaaria siirutajad."
ja see on jama, et "ei olda kindel, millega tegu". Täpselt on teada, et tegu oli nn "kolmandapäevise malaariaga", mida pole esinenud peale 1949 (jajah, 1949, mitte 1849). Selle malaaria põhjapiir käis soome Ouluni välja.
e
/ 1. juuni 2018, 10:38
karastunud punasest poliitikast. Mis see pirin poliitikute vastu saab?
d
/ 1. juuni 2018, 09:54
Ta buretijalg levitab mitut ohtlikku haigust: muhktõbe, sinikatõbe, luumurdu ja haavandtõbe.
Inimesed, põg enegetabu reti lähedusest.
Inimesed, põg enegetabu reti lähedusest.
s
/ 1. juuni 2018, 09:50
need sääsed kõik Toompeale-las pinisevad seal..
S
/ 1. juuni 2018, 09:26
Sääsk on looduslik korduvkasutatav süstal. Põhimõtteliselt ei saa välistada ka aidsi või zika viiruse levitamist.
j
/ 1. juuni 2018, 12:00
Sääsk põhimõtteliselt hammustab sind ühe korra ja IMEB, mitte ei sülita.
v
/ 1. juuni 2018, 12:30
isegi ei ime, vaid su oma vererõhk täidab sääse. Kaval parasiit.
p
/ 1. juuni 2018, 13:45
kui korraga ei õnnestu, üritab uuesti ja uuesti, kui sa ta maha ei löö
j
/ 1. juuni 2018, 15:41
Ja pärast imemis alati desinfitseerib oma londi muidugi? ;)
t
/ 1. juuni 2018, 16:18
Hapet ju sülitab, et veri ei hüübiks, miks sa arvad et koos happega ei sülita verd?
j
/ 1. juuni 2018, 21:10
Kes siin peale sinu enda on SÜLITAMISEST rääkinud? Kui korduvkasutatav süstlanõel on eelmise isiku vere molekulidega koos, mis on siis sääse tuhul teisiti? Sest ka sääsk võib rünnata mitut erinevat inimest, kui ta mingil põhjusel esimese puhul piisavalt verd ei saa.
Ja muuseas, kuidas sääsk ikkagi HAMMUSTAB? Millised on sääse hambad? Kui palju on sääsel kihvu, lõike- ning purihambaid? Kasutan juhust, et sinusuguselt suurelt spetsialistilt järele pärida. Wkipedia ei oska selle kohta kahjuks midagi öelda.
Ja muuseas, kuidas sääsk ikkagi HAMMUSTAB? Millised on sääse hambad? Kui palju on sääsel kihvu, lõike- ning purihambaid? Kasutan juhust, et sinusuguselt suurelt spetsialistilt järele pärida. Wkipedia ei oska selle kohta kahjuks midagi öelda.
2
/ 2. juuni 2018, 22:35
Mine tea, kui elektroonilise mikroskoobi all hoolega uurida, siis ehk näeb isegi klaasi kuhu sääsk oma hambaproteesid enne magamaminekut topib. ;)
v
/ 1. juuni 2018, 09:19
Õhtuleht saabub postkasti peale kl.15.Aga peale seda ei viitsigi enam artiklit lugeda,ka kõik teised uudised Õhtulehes on juba aegunud!
k
/ 1. juuni 2018, 09:16
Juba 1973 aastal olla Gallo Galev saand sääskedelt tripaka. Tegijal ikke juhtub...
7
/ 1. juuni 2018, 09:02
Terviseameti kodulehel ei ole mingit viidet, et praegu oleks kõrgendatud oht nakkushaigustele sääskede kaudu. Seega võib see artikel tasuline olla, tegemist on no news
Kõik oluline info ühiskonnale on alati tasuta algallikast, riigiasutused, ametid, komisjonid jne. Mul on harjumus et kui kollane artikel tõlgendab mingit uut seadust, siis korraks ka seadust ennast lugeda. Mitte ainult üks kord on artikkel olnud nii segane et ilma lisainfota polekski aru saanud mida öelda taheti.
Kõik oluline info ühiskonnale on alati tasuta algallikast, riigiasutused, ametid, komisjonid jne. Mul on harjumus et kui kollane artikel tõlgendab mingit uut seadust, siis korraks ka seadust ennast lugeda. Mitte ainult üks kord on artikkel olnud nii segane et ilma lisainfota polekski aru saanud mida öelda taheti.
a
/ 1. juuni 2018, 08:57
ongi tasuline ähh oitke siis see tarkus endale.
p
/ 1. juuni 2018, 08:27
Miks on Tervise(haiguste)Arengu Instituut vait ega jaga vaktsiini?
b
/ 1. juuni 2018, 12:02
Malaariavaktsiini? Päris hea bisnes olesks, paraku pole tegu viirusega.
i
/ 1. juuni 2018, 07:38
Kui mitu oravat või elevanti, poleks ime, aga mitu sääske?
n
/ 1. juuni 2018, 06:48
Annavad küll aru: seksiteemalised artilkid on tasuta!
m
/ 1. juuni 2018, 07:26
Rahvas peab ju teadma, mis neid ähvardab sääskede poolt. Või ei pea?
b
/ 1. juuni 2018, 02:59
Rahvas, kui soovite gaasimaske saada, lugege läbi meie tasuline artikkel, muidu surete.
e
/ 1. juuni 2018, 00:47
No ei ole neid sääski nii palju midagi, ajakirjandusele kasulik vaid asiotaasi õhutada. 7-8aastat tagasi oli sääse uputus,siis oli palju sääski, pigem võib öelda et vahepeal polnud üldse
k
/ 1. juuni 2018, 08:32
Mine mõnda maakohta siis. Linnas muidugi pole.
k
/ 1. juuni 2018, 00:22
Ma soovitan rohkelt mürgitada kuid õues sest siis ei aja köhima. Difusil sest tänavused on väga argressiivsed ja silma lau ka leiavad. Isegi põskedele ja otsmikule tuleb peopesasse pihustamise järel kanda.
t
/ 1. juuni 2018, 00:20
jah, ma ka imestasin, mul oli üks õhtu terrassil mitu sääske kohe, tavaliselt pole ühtegi, mere ääres nad ei taha enamasti olla, aga nüüd olid.
k
/ 1. juuni 2018, 00:12
kas te endale aru annate, milliseid artikleid te tasuliseks teete? Kui tegemist on kogu üldsuse teavitamisega mingist nakkusohust, mis võib ükskõik millise Eestimaa inimese tervise ohtu panna, siis on ebaeetiline sellist teadaannet sisaldavat artiklit tasuliseks panna.
o
/ 1. juuni 2018, 08:34
Ebaeetiline on vist ajakirjanikel palka saada ja peredele süüa anda! Muide internetis saad teada, mis haiguseid sääsed levitavad ja millistes piirkondades milliseid. Ega leht ei ole kohustatud sind igast ohust teavitama?
m
/ 1. juuni 2018, 09:02
varsti ministrid suuremates toidupoodides, karp käes, väänamas vaeseid kuivemaks jälle, korjandus ja kümnis,
m
/ 1. juuni 2018, 16:03
Aafrikas on malaaria ja paljud muud troopikahaigused vägagi lavinud, mida just sääsed ja teised putukad edasi kannavad. Arvestades meie tänavapildi tumenemist, on oht vägagi reaalne. Tahaks asjatundlikku artiklit tervishoiuministeeriumilt või teadlastelt, mitte kommarite vastastikust vaidlemist sääskede olemuse üle.
PÄEVATOIMETAJA
+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee
TELLIMINE JA KOJUKANNE
+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee
REKLAAM JA KUULUTUSED
+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee