Madal kehatemperatuur - iseärasus või hoopis tervisehäda?

Meie kehatemperatuur on kõige madalam varahommikul kella kuue ajal ja kõige kõrgem pärastlõunal kella neljast kuueni, kirjutab www.kodus.ee. Ööpäeva jooksul võib kehasoojus kõikuda 0,5 – 1 kraadi. Pärast füüsilist pingutust või saunas käimist on kehatemperatuur kõrgem, seevastu pärast külma ilmaga õuest tuppa tulekut või ujumist jahedas vees madalam.

Eakate kehatemperatuur on füsioloogiliselt madalam kui noortel ega pruugi ka haiguse ajal tõusta tavamõistes palavikule viitavate kraadideni, samal ajal kui lastel võib 37,4 kraadi olla peale jooksmist või rahmeldamist veel normaalne kehasoojus.

Vältida tuleks alajahtumist

Kuigi enamasti pöördutakse arsti poole kehatemperatuuri tõusu ehk palaviku tõttu, siis sageli tuleb ette ka kurtmist selle üle, et kehatemperatuur on liiga madal.

Tõelist alajahtumist ehk hüpotermiat – kehatemperatuuri alla 35 kraadi – esineb harva. Lastel tekib alapalavik tavaliselt tõsise külmetamise tõttu, kuid mõnel juhul kaasneb madal kehatemperatuur raskete üldpõletike või ainevahetushäiretega.

Täiskasvanutel tulevad hüpotermia põhjustena kõige sagedamini kõne alla rasked üldpõletikud, alajahtumine külma ilma tõttu ja traumad; pahatihti on mängus alkoholi (liig)tarbimine. Vanemaid inimesi võib alajahtumine ohustada külmades, kütmata ruumides elades.

Hüpotermia korral tekivad alajahtumise sümptomid, näiteks värisemine ja meeltesegadus. Kui hüpotermiat ei ravita, siis on see organismi jaoks ohtlik ning võib põhjustada südamerabandust, hingamiselundite töö seiskumist või isegi surma.

Kehatemperatuur püsivalt madal

Üsna sageli pöördutakse arsti poole kaebusega, et kehatemperatuur on 36 kraadi ringis või pisut alla selle, lisaks võivad kaasneda väsimus, loidus, külmatunne, käte-jalgade külmetamine. Sel juhul vajab täpsustamist, kas selle taga on organismi iseärasus või mõni tervisehäda. Madal kehatemperatuur võib olla vihje

kilpnäärme alatalitlusele;
kehvveresusele;
madalale veresuhkrutasemele;
reumaatilistele haigustele;
söömishäirele/alatoitumusele;
depressioonile;
ülemäärasele stressile;
unehäiretele;
närvisüsteemihäirele;
neeruhaigusele jne.