Foto: ERIK PROZES
Hea nõu
4. juuni 2018, 17:25

Sipelgamürkide ja suitsevate sääsetõrjevahenditega tasub olla ettevaatlik. Millised riskid ja ohud varitsevad?

Sääse-, aga ka sipelgatõrjevahendid kahjustavad tõsiselt meie tervist. Enamik putukatõrjevahendeid sisaldab 1944. aastal USA relvajõududes närvimürgina kasutusele võetud neurotoksilist dietüültoluamiidi ehk DEETi, mis imendub hästi nii läbi naha kui ka seedetrakti kaudu kogemata neelatuna või näiteks putukatõrjevahendiga määritud kätega süües, kirjutab kodus.ee.

Kokkupuude dietüültoluamiidiga võib põhjustada iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust, raskematel juhtudel ka teadvusekaotust, vererõhu langust ja krampe.

„Sääsetõrjevahendite liialdamise tagajärgedega puutume kokku igal aastal,“ ütles terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder, kelle sõnul tasub sel aastal tulenevalt sääskede rohkusest eriti tähelepanelik olla. „Sääskede agressiivne käitumine ja rohkus aitavad kindlasti kaasa soovile sääsetõrjevahendit keskmisest rohkem kasutada. See aga võib kahjustada juba nii täiskasvanu, kuid eriti lapse tervist.”

Oderi sõnul tuleb muu hulgas silmas pidada, et telkima minnes pole mõistlik DEETi sisaldavat toodet seal olevate sääskede kindlaks elimineerimiseks telki laiali pihustada. „Nii loob inimene omale ise gaasikambri ja saab kindlasti mürgistuse.”

On ka ülimalt oluline, et lapsevanemad jälgiksid sääsetõrjevahendite kasutusjuhendit ega kasutaks lastel täiskasvanutele mõeldud tõrjevahendit. Täiskasvanutele mõeldud tõrjevahendi puhul on närvimürgi sisaldus laste jaoks ebaproportsionaalselt suur.

Lisaks tasub ettevaatlik olla sipelgamürkide ja suitsevate sääsetõrjevahenditega, sest need sisaldavad valdavalt püretriini. Mainitud aine imendub samuti hästi seedetraktist, nahalt ja limaskestadelt.