Eesti mängutoad ei vasta ohutusnõuetele: kes vastutab laste tervise eest? (20)

Millised ohud varitsevad mängivaid lapsi?

Suurima murekohana tõi tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste välja seadmete ja konstruktsioonide vananemise. Seiklusparkide radadelt leiti kontrolli käigus kulunud köisi, katteta teravaid trossiklambreid ning kulunud pehmendusi maandumisaladel, mis tegelikult enam seiklejat ei kaitse.

„Mängutoas tähendab see, et laps võib katkisesse atraktsiooni jalgupidi kinni jääda või sealt läbi kukkuda, samuti on just väikelastele ohtlikud seadme purunemisel tekkivad teravad servad või eralduvad tükid,” selgitas Sooniste. „Sageli pole piisavalt tähelepanu pööratud elektriohutusele – juhtmeotsad ja pistikud on jäetud laste käeulatusse.”

Katkisest või vananenud atraktsioonist tingitud riskide realiseerumine võib põhjustada tõsiseid vigastusi, nt luumurru, tugeva põrutuse, kergemal juhul sinikaid ja marrastust.

Levinud probleemiks on ka väliüritustel kasutatavad õhkbatuudid, mis pole maa külge kinnitatud. Tarbijakaitseameti juht paneb kõigile lapsevanematele südamele, et nood oma lapsi kinnitamata batuudile lõbutsema ei laseks. „Ettevõtja peaks mõtlema, kui ta sellist teenust pakub, et mängib klientide elu ja tervisega. Iga kord õnnetust ei juhtu, aga ükskord võib juhtuda,” hoiatas Sooniste.

Ettevõtjate soov vastutus tarbija õlgadele veeretada ei ole seaduspärane

Siinkohal peaksid kõik lapsevanemad, kes on kunagi allkirjastanud nõusoleku, mille kohaselt lubavad lapse ronima või hüppama omal riisikol, teadma, et igasugused teenusepakkuja püüded vastutust lepinguga või muul moel ära delegeerida on alusetud.

Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul on tüüplepingud, mis justkui panevad kogu vastutuse tarbija õlule, õigustühised. „Tarbija saab vastutada ainult oma tegevuse eest ning tarbija kohustus on järgida kehtestatud ohutusreegleid. Kauplejal tuleb tarbijale selgeid ja arusaadavaid juhiseid anda,“ kommenteeris Sooniste. „Dokumendid, mis sätestavad, et kogu tegevus toimub kliendi vastutusel, näiteks mängutoa reeglid, mis ütlevad, et mängutuba ei vastuta laste võimalike vigastuste eest, ei päde. Seaduse ees on ohutuse eest alati vastutav teenuse pakkuja.”

Kainet mõistus: vastutust oma lapse eest ei võta lapsevanemalt keegi

Last mängutuppa saates või batuudile hüppama jättes tuleb siiski veenduda, et seal on kindlustatud täiskasvanu järelevalve. Teenusepakkujad on hädas vanematega, kes lapsed üle ukse lükkavad ja kedagi teavitamata lahkuvad.

Tehnilise järelevalve ameti peadirektor Kaur Kajak rõhutas, et lapsevanema teadlik tegutsemine, tähelepanelikkus ning koostöö pakkujaga on õnnetuste ärahoidmisel väga oluline. „Seaduse järgi vastutab teenuse pakkuja, aga lapsevanematelt ei võta miski ära hoolsuskohustust,” pani ta kõigile seiklushimulistele südamele.

Batuudikeskuse Skypark juhi Alari Kajari sõnul puudub neil sageli ülevaade, kes lastest on mängimas koos täiskasvanud saatja või vähemalt vanema õe-vennaga ja kes koolieelikutest päris omapead. „Vanemad eeldavad, et nende laste järele valvatakse. Enne lahkumist peaks siiski uurima, kuidas on konkreetses mängutoas järelevalve korraldatud ning jätma oma telefoninumbri.”

Tarbijakaitseameti nõuded sellist situatsiooni ette ei näe. „Olukorda, kus laps lükatakse üle mängutoa ukse ja jäetakse sinna üksi mängima, ei tohiks tekkida,” oli ameti juht veendunud.

Kas mõni vigastatu on loomulik kadu?

Ehkki teenusepakkujate sõnul vaadatakse atraktsioonid iga päev üle, juhtub õnnetusi ikka. Probleemiks on teenuse tarbijate passiivsus ja osavõtmatus reeglitega tutvumisel ja nende täitmisel. „Inimesed ei loe isegi kodulaenu lepingut läbi, rääkimata seikluspargi eeskirjadest!”

„Kõike vati sisse panna ei saa, sinikaid tuleb ette,” tõdeb Tartu Seikluspargi endine tegevjuht Ragnar Kekkonen, kuid kinnitab, et kui klient küsib kiivrit, siis ta selle ka saab. „Samuti on kindad meie poolt soovituslikud,” lisab ta.

Batuudikeskuse Skypark juhi Alari Kajari sõnul ei ole õnnetused tingitud ka ebapädevast või puudulikust personalist. „Me võime iga lapse kõrvale instruktori panna, kes kasvõi temaga koos batuudil hüppab, õnnetus võib ikka juhtuda.” Kajari lisab ka, et tuleb vahet teha, kas õnnetus oli tingitud ohutusnõuetele mitte vastavast varustusest või oli tegu lihtsalt ebasoodsa juhusega. „Lapsed jooksevad aegajalt peadpidi kokku.”