Haigused
Eesti puugid (laanepuuk ja võsapuuk) võivad enamasti kanda kaht nakkust: viiruslikku puukentsefaliiti ja puukborrelioosi, harvem ka erlihhioosi. Nakatumine viiruslikku entsefaliiti toimub kiiresti, sest haigustekitaja asub puugi süljenäärmetes. Borrelioosi nakatumine võib võtta kuni 48 tundi, sest haigustekitaja elab puugi seedetraktis ja kokkupuude peremehega pole nii otsene.
Nahale sattunud puuk ei hakka kohe verd imema, pärast sobiva koha leidmist kulub puugil nahale kinnitumiseks ja imemiskoha uuristamiseks 12–24 tundi. Kui avastad puugi kinnitumise ajal, ei pruugi sa nakatuda. Puukentsefaliidi võib aga saada ka viirusega nakatunud kitsede ja lehmade pastöriseerimata piimast.
Harvad pole juhtumid, kus ühelt puugilt on saadud nii puukentsefaliit kui ka borrelioos. Erlihhioos on Eestis haruldasem ning selle ravimata jätmisel ei teki raskeid tervisekahjustusi.
Peiteaeg ja sümptomid
Puukentsefaliidi peiteaeg on 2–28 päeva, esmased sümptomid on palavik, nõrkustunne, pea-, selja- ja jäsemevalu, iiveldus. Pärast palavikuta perioodi (1–20 päeva) järgneb 30%-l juhtudest haiguse teine faas – kõrge palavik meningiidile iseloomulike sümptomitega. Ligi kolmandikul haigestunutest võib välja kujuneda entsefaliit halvatuse ja teadvusehäiretega.
Puukborrelioosile iseloomulikud sümptomid on palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigese- ja lihasevalud. Iseloomulikuks tunnuseks on ka nahalööve – vähemalt 5 cm läbimõõduga punetav laik. See tekib 60–80%-l nakatunutest puugihammustuse kohale 1–4 nädala jooksul pärast puugihammustust.
Entsefaliiti kui viiruslikku haigust pole võimalik spetsiifiliselt ravida, antibiootikumidega saab hõlpsasti ravida borrelioosi ja meil harva esinevat erlihhioosi. Viimase haiguse kulg on alguses teiste omast ägedam, tuues kaasa kõrgema palaviku, muud sümptomid on samad.
Võimalikud tagajärjed
Karta tuleb nende nakatunute pärast, kes ei saa ravi. Puukentsefaliidi põdejaid ohustavad närvisüsteemi jäädavad kahjustused, krooniline borrelioos võib jäädavalt kahjustada nii närvisüsteemi, südant kui ka liigeseid.
Mida noorem patsient, seda kergemini ta puukentsefaliiti, aga ka puukborrelioosi põeb. Väikelastel ei esine raskekujulist puukborrelioosi peaaegu kunagi. Seevastu üle 60aastastel patsientidel on haiguse raske kulg palju tõenäolisem.
Vaktsineerimine
Vaktsineerida saab entsefaliidi vastu ja seda võiksid teha eelkõige inimesed, kes viibivad palju looduses (metsamehed, piirivalvurid, talunikud jt). Samuti on ohustatud need, kes elavad entsefaliidiohtlikuks kuulutatud piirkonnas ehk alal, kust on leitud nakkust kandvaid puuke.
Vaktsineerimise vanusepiirid on riigiti erinevad, näiteks Austrias võib seda teha alates 1,5aastaselt, Suurbritannias alates 3. eluaastast. Eestis on lapsi lubatud vaktsineerida aastaselt, aga arstid seda eriti ei soovita, sest väikelapsed ei põe entsefaliiti raskelt. Vaktsineerida võiks alates neljandast eluaastast.
Vaktsineerimine tähendab kolme süsti. Pärast esimest süsti tuleb järgmisega oodata 1–3 kuud ja kolmas süst tehakse 5–12 kuu pärast. Immuunsuse säilitamiseks on edaspidi vaja süstida iga 3–5 aasta järel.
Vajadus kolme süsti järele tuleneb immuunvastuse väljakujunemise eripärast. Pärast esimest süsti on immuunsus hinnanguliselt 76%, pärast teist 96% ning pärast kolmandat süsti 98%.
Parim aeg vaktsineerimisega alustada on talvekuudel, et jõuaks puugiperioodi alguseks ära teha ka teise süsti. Erandkorras võib esimesed kaks süsti teha kahenädalase vahega, saavutades sel viisil enam-vähem piisava immuunsuse.
Puugi eemaldamine
- Kui puuk pole nahal veel kinnitunud, saab teda lihtsalt eemaldada. Kõige parem oleks leitud puuk põletada.
- Ennast kinni imenud puuk tuleks nahalt eemaldada nii ruttu kui võimalik, kasutades selleks spetsiaalset puugieemaldusvahendit või peeneid pintsette.
- Puugist peab kinni võtma võimalikult naha lähedalt ja tõmmata tuleb ühtlast jõudu kasutades.
- Oluline on ka puugi suised haavast kätte saada. Kui see ei õnnestu, tuleks pöörduda arsti poole või püüda ise suised välja uuristada.
- Seejärel on vaja haav desinfitseerida. Kasutada võib nii vesinikperoksiidiga haavapuhastusvahendeid kui ka näiteks viina.
- Puukide noorjärgud ehk nümfid on palju väiksemad kui täiskasvanud puugid. Need meenutavad musta tolmukübet ning seetõttu on neid raske märgata ja eemaldada. Nad on aga sama ohtlikud kui täiskasvanud isendid.
Tõrjevahendid ja ennetamine
Väidetavalt mõjuvad puukide vastu tavalised putukapeletajad, mida tuleb kanda katmata nahale. Ameerikas kasutatakse ka putukamürke, mida pritsitakse riietele, tavaliselt sokkidele ja pükstele.
Riietus peaks loodusesse minekul olema pikkade varrukate ja säärtega ning püksisääred tuleks toppida sokkidesse. Puugid varitsevad oma ohvrit eelkõige rohurindes (10–50 cm kõrgusel). Võimalusel peaks rõivastus olema hele, et märgata sellel ronivat puuki võimalikult vara.
Konsulteeris Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Eerik Jõgi.
Artikkel ilmus Tervis Plussi 2013. aasta juuli ajakirjas.
Kommentaarid (0)