1. Energia tasakaalutus. Kõige ilmsem kõhurasva tekke põhjus on, et sa saad toiduga rohkem kaloreid, kui keha jõuab kulutada. Võitlus kõhurasvaga seisneb 80% tervislikus toidusedelis. Vähenda kaloreid ja söö kvaliteetseid valke sisaldavat toitu, puu- ja köögivilju, täisteratooteid ja väherasvaseid piimatooteid. Asenda ebatervislikud snäkid tervislikega, näiteks krõpsude ja dipikastme asemel proovi õuna ja maapähklivõid.
2. Vähene aktiivsus. Kuna ülesöömine käib koos istuva eluviisiga, on kõhu rasvumine aina rohkem levinud. Ole aktiivne! Piisab vähemalt 30 minutist mõõduka koormusega treeningust viiel päeval nädalas. Lisaks toovad kasu ka jõutreeningud. Need kiirendavad ainevahetust ja aitavad ka ülejäänud päeval rohkem rasvu põletada.
3. Geenid. Ka geenid mõjutavad rasva paiknemist kehas. Näiteks see, kas sa oled õuna- või pirnikehaga. “Pirnil” salvestub rasv üldiselt reitele ja puusadele, “õunal” pigem keha keskele.
4. Hormoonid. Inimese organismis on teada tublisti üle 50 hormooni, mis kontrollivad muu hulgas tuju, täiskõhutunnet, vererakkude tootmist, vastupidavust, lihasmassi kasvu jm. Näiteks kortisoolitase oleneb suuresti sellest, kas inimene on näljane või on tal kõht täis, kas ta teeb trenni või mitte, kui pikk või raske on treening, kas ta magab või on ärkvel. Kui hormoonid on tasakaalus, võib kortisool aidata rasvu energiaallikana kasutada. Kui mitte, võib ta anda panuse hoopis rasvade ladestamisse. Peale kortisooli on tähtis ka insuliin. Pidevalt liiga kõrge insuliinitase takistab rasvade kasutamist energiaallikana.
5. Stress. Kortisooli mõjutab ka stress. Suur hulk kohustusi ja pingeline aeg tööl võib tõsta kortisoolitaset. See paneb maksa tootma liigset suhkrut, mida kehal tegelikult vaja pole. Selle tagajärjel on inimene näljasem ja sööb rohkem. Tihtipeale maanduvad need kalorid ka otse vöökohale. Ega kortisooli niisama stressihormooniks ei kutsuta.
6. Insuliin. Kui keha salvestab rasva rohkem kõhule kui puusadele, on rakud insuliini suhtes tõenäoliselt n-ö tõrksamad, mis suurendab kõrge vererõhu, diabeedi, südameinfarkti, insuldi ja enneaegse surma ohtu. Kui keha talletab rasva rohkem kõhupiirkonda, koguneb seda rohkem ka maksa, mis takistab selle normaalset funktsioneerimist – et eemaldada vereringest insuliini siis, kui see on oma töö suhkru jagamisel rakkudesse ära teinud. Liigne insuliin annab ajule signaali, et peaksid rohkem sööma.
7. Kõhupuhitus. Puhitunud kõht on punnis ja pingul. See võib põhjustada kõhuvalusid ja gaaside liikumisest tekkivat korinat. Puhitused ja gaasid on väga tavapärane reaktsioon söödud toidule. Puhitust tekitab õhu neelamine (närides nätsu, juues karboniseeritud jooke ning lutsutades kõvasid komme), kõhukinnisus, ärritatud soole sündroom, laktoositalumatus, raskused mõne toidu seedimisega, ülesöömine või liiga kiire söömine.
8. Gluteenitalumatus. Ka gluteenitalumatus või -allergia toob kaasa puhituse, kuna soolestik ei suuda gluteeni seedida. Tsöliaakia korral kahjustub peensoole limaskest ranget dieeti järgimata täielikult ning kujuneda võib krooniline kõhulahtisus, mis võib viia liigse kõhnumiseni. Tegu on autoimmuunhaigusega, mida diagnoositakse meditsiiniliselt. Terve inimene ei pea nisu paaniliselt vältima.
9. Vähene uni. Kui sa oled väsinud, toodab su keha rohkem greliini, hormooni, mis tekitab nälga suhkruste ja rasvaste toitude järele. Unevõlg võib muuta hormoonide tootmist ja tasakaalu, mõjutades kortisooli- ja insuliinitaset, mis on kõhurasva tekkega kõige rohkem seotud. Peaksid pakkuma oma kehale vähemalt seitse tundi und.
10. Vale treening. Ainuüksi kõhulihaseharjutuste vehkimine trimmis kõhtu ei taga. Punu jääb ikka punni, kui ei toimu üldist rasvapõletust. Jõutreening küll suurendab ja tugevdab lihast antud piirkonnas, kuid sa ei saa ise valida, kuskohas rasv vähenema hakkab. Su keha juhib ise, milliseid rasvavarusid ta kasutab. Kuuspaki toob siiski tasakaalustatud toitumine ja treeninguprogramm, mis hõlmab ka jõuharjutusi, et tasapisi kaotada kaalu ning viia keha toonusesse.
Kõhule pai
Mittesoovitatav: frititud kartulid.
Tervislik asendus: ahjus küpsetatud maguskartul.
Mittesoovitatav: kommid.
Tervislik asendus: sügavkülmutatud viinamarjad.
Mittesoovitatav: piimašokolaad.
Tervislik asendus: üks-kaks tükki tumedat šokolaadi.
Mittesoovitatav: jäätis.
Tervislik asendus: Kreeka jogurt värskete puuviljade või marjadega.
Mittesoovitatav: suhkruga hommikuhelbed.
Tervislik asendus: kaerahelbed kuivatud puuviljade ja pähklitega.
Mittesoovitatav: krõpsud ja dipikaste.
Tervislik asendus: täisteraleivakesed või köögiviljad hummusega.
Petlikud kaloripommid
Joogid: spordi- ja energiajoogid, magustatud maitseveed, puuviljamahlad.
Toidud: hommikuhelbed, salatikastmed, müslibatoonid, maitsestatud jogurtid, kuivatatud puuviljad-marjad.
Allikas: Key Fitness Group, Michelle Grunerud ja Enyinnah Okere.
Lihtne lahendus
Dietoloog Henri Ruul
Vööpiirkonnas oleva rasva võib jagada kaheks: nahaaluseks ja organite ümber asetsevaks. Kui me särgi üles tõstame ja nahavoldi näppude vahele haarame, on tegu nahaaluse rasvaga. Organite ümber asetsevat rasva me samamoodi sõrmede vahele võtta ei saa, see asub sügavamal. See rasv on tugevamalt seotud mitmete tervisemurede ja haigustega (kõrge vererõhk, diabeet, infarkt jne). Seega pole oluline ainult see, kui palju rasva organismis on, vaid ka, kus see asetseb. Seetõttu tasub lasta arstil oma kõhuümbermõõtu hinnata.
Leidub ka neid, kel on vööümbermõõt korras, aga samas ikkagi organite ümber liigselt rasva. Sellist rasva on raske kaotada, sest lisaks toitumisele ja treeningule tuleb arvestada ka teiste teguritega, nagu uni, stress ja vanus. Samuti mõjutavad organismi suitsetamine, alkoholiga liialdamine ning kõige lõpuks geenid.
Kõige odavam ja lihtsam, aga ka algelisem viis terviseriski hinnata on mõõta puusa-vööümbermõõdu suhet. Kaalud ja teised seadmed võivad ka eksida. Samas ei näita vööümbermõõt kindlasti seda, kui hästi organid funktsioneerivad. Seda tasub lasta hinnata ikkagi ekspertidel. Osa teadlasi usub, et just kõrge kortisoolitase on seotud rasva kogunemisega kõhule, kuid paljuski taandub kõik tervislikele valikutele. Saleda vöökoha valem on üsna lihtne: pea lugu tervislikust elustiilist. Toitu tervislikult, ole aktiivne ja leia aega iseenda jaoks.
Allikas: Tervis Plussi arhiiv.
Kommentaarid (0)