Puhast jama ikka produtseeritakse. Nüüd, 50-selt viskan liitri viina hinge alla ja ei tee teist nägugi. 20-selt ja trenni tehes ning poole lõunani magades võttis juba 30 grammi silma särama.
Tegemist on nähtusega, mida nimetatakse "alkoholismiks". Kui olid noor, siis klaas viina mõjus organismile šokina, sest see oli organismi jaoks võõras. Nüüdseks on organism selle omaks võtnud ja lausa vajab seda, sest see on organismi jaoks "elu osa", igapäevane tegevus, vajadus. Kui seda ei saa, muutub inimene närviliseks, äkiliseks ja rahutuks. Võtad klaasi viina ja on kohe "parem tunne".
Kõik need, kes kiitlevad, kui "palju nad kannavad", on tegelikult alkohoolikud. Halb uudis, et mida rohkem inimene "peab" jooma, et purju jääd, seda suurem on alkoholi sisaldus veres ja see hävitab rakke.
Ehk siis - maks ei töötle alkoholi rohkem, vaid aju retseptorid on lihtsalt tundetumad. Alkoholi sisaldus veres on aga tohutult kõrge, mis hävitab aju,- maksa- ja neerurakke. Sellepärast kustuvadki alkohoolikud lõpus väga kiiresti, sest nende alkoholikogus veres ületab igasugused mõistlikkuse piirid, millega organism toime tuleks ja rakud hävivad tohutu kiirusega. Lõpp on suht järsk, nädalate või kuude küsimus peale maksavalude ilmnemist, sest maks hakkab endast märku adma alles viimases staadiumis, kui ta on juba täiesti läbi omadega.
Pudelipõhja kirjeldab vist mingit teist nähtust. Ma joon suht harva: 1 mail oli viimati ( jaanipäeval ei hakanud märjukest raiskama) , siis oli ükskord vist 2017 a ja päris kindlasti tegin pudel lahti tol päeval kui Rõivas kinga sai. 2015 ?
Polegi mõtet juua, sest efekt on sama kui vee joomisel.
KOMMENTAARID (13)