Jaanipäeva väga tüüpilised vigastused juhtuvad grillimisel.Foto: Vida Press
Terviseuudised
22. juuni 2018, 12:00

Jaanipäeva tüüpilised vigastused: ITK erakorralise meditsiini osakonna juhataja soovitab säilitada tervet mõistust (1)

Ida-Tallinna Keskhaigla EMO juhataja Märt Põlluveer paneb inimestele südamele, et jaanipühade ajal ei maksa liigseid riske võtta.

 „Jaanipäev on aeg, kui inimesed tunnevad end vabalt ja võtavad koos midagi ette, aga kui on rohkem liikumist, siis tõenäoliselt ikka midagi juhtub,“ tõdeb Põlluveer. „Elementaarne ettevaatlikkus on vajalik, näiteks tule käsitlemisel. Jaanipäeva väga tüüpiline vigastus on grillivigastus – inimene kõrvetab end lahtise leegiga, kui ta valab süütevahendit puudele.”

 Teised tüüpilised vigastused juhtuvad EMO juhataja sõnul kõikvõimalike sportmängude harrastamisel, mille käigus ülemeelikus tujus vigastatakse end jooksmisel ja hüppamisel. „Tihti peetakse pidusid ka järvede-tiikide ääres: vettehüpped toovad meile tavaliselt rohkem tööd,“ märgib Põlluveer ja kutsub üles mitte võtta liigseid riske.

"Inimest hoiab terve mõistus. Mõistuslik käitumine ja lõbutsemine ei ole üksteist välistavad. Tihti hakatakse kiputakse üksteist rumala käitumisega üle trumpama, mis ei ole mõistlik,“ räägib Põlluveer.

 Tihti hakatakse üle trumpama üksteist siis, kui on mängus alkohol. „Joomane pea ei tee kellelegi head. Seda teavad kõik, et ülemäärane joomine on riskitegur, seda on isegi piinlik korrata,“ tõdeb Põlluveer. „Kõige rohkem paistavad alkoholiga seotud vigastused välja seoses liiklusõnnetustega, aga on ka alkohoolses joobes saadud kümned ja kümned vigastused, mis ei lõppe surmaga, kuid mille tagajärjel on inimesed nädalaid rivist väljas ja kannatavad ühe joomase peaga tehtud lolluse pärast.“

 Alkoholiga seoses paneb dr Põlluveer südamele, osta seaduslikku alkoholi. „Ega alkoholi joomist saa käsukorras lõpetada, aga ostma peaks seaduslikku alkoholi – paraku ei ole metanoolimürgitused Eestis kuhugi kadunud. Neid ei ole kümnete kaupa, aga praktiliselt igas kuus joob keegi Eestis metanooli.“

 Kuidas otsustada, kas vigastus on nii tõsine, et peab tulema erakorralise meditsiinikeskusesse? „Rusikareegel sõltub vigastuse ulatusest,“ ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla EMO juhataja. „Kui hakkate kahtlema, siis reeglina ei ole vaja tulla. Kui on tunne, et enam teisiti ei saa, siis tuleb tulla. Kui inimene on teadvuseta, siis ei ole küsimust – tuleb kutsuda kiirabi.“