Foto: Joana Croft / Freeimages
Toimetas Sirje Maasikamäe 26. juuni 2018 18:00
Suures ärevuses inimene tunneb enamasti südamekloppimist. Ta võib tunda ka valu ja ebamugavustunnet rinnus.

Tihtipeale tullaksegi just selliste vaevustega südamearsti juurde, räägib portaalis kodus.ee südamearst Arvo Mesikepp. Kui uuringutega selgub, et südamehaigust ei ole, siis enamikul inimestel ärevus väheneb, kuid kahjuks mitte kõigil.

Sageli polegi põhjuseks üks haigus või häire: ärevusega inimesel on tavaliselt ka tugevad uinumisraskused (ja unehäired), liighigistamine, õhupuudustunne (ka lämbumistunne), suukuivus, neelamisraskused, iiveldus, värinad, pearinglus, külma- ja kuumahood, lihasepinged ning muud probleemid. 

Alati tuleb arvestada sedagi, et ärevushäired võivad tekkida ka rasketest südamehaigustest, eelkõige südameinfarkti põdejatel. Kuna äge haigus tuleb ootamatult, rikub tervise pikaks ajaks ja muudab tulevikuplaane, siis tekivadki nii masendus kui ka ärevus.