Autoroolis on kerge lasta vihal võimust võtta, sest teine juht on tundmatu ja sageli pole teda isegi näha. Foto: Vida Press
Terviseuudised
27. juuni 2018, 13:01

Idioot, kuhu sa trügid! Psühholoog selgitab, kust tuleb liiklusraev (6)

Kas ajab närvi, kui keegi trügib liikluses vahele, kimab sust mööda, lihtsalt venib või napsab nina alt parkimiskoha? Liikluspsühholoog pakub nippi: kui sul on oht, et kargad vihasena autost välja, et öelda, mis sa asjast arvad, siis sõida ilma kingadeta.

Kui inimene hakkab oma autoga teist liiklejat ahistama või tuleb lausa välja ja läheb teisele juhile kätega kallale, on need selged märgid, et inimesel on suured probleemid oma tunnete valitsemisega. 

Aga kuidas ratsionaalsest, viisakalt käituvast inimesest saab roolis püstihull?Inimese isiksus ei muutu roolis olles, selgitab liikluspsühholoog Mika Hatakka Iltalehtis. Kui inimese ärrituse tase kasvab argielus sekundite jooksul nullist sajani, juhtub see ka autoroolis. Kuid autoroolis on palju kergem teise juhi peale vihaseks saada, sest ta on ju anonüümne, tundmatu ja vahel pole teda isegi näha. Otsest vägivalda kaasneb liiklusraevuga Soomes siiski harva. 

Liiklusraevu mõiste on pärist Ameerikast. Ka Lõuna-Euroopas näidatakse liikluses kuumi tundeid rohkem välja kui Põhjamaades. Psühholoogi meelest tuleb vahe muu hulgas selles, et näiteks soomlased on seaduskuulekad ja neil pole pigem kombeks sekkuda teiste asjadesse. Teiselt poolt - kui kaasliikleja ei täida liiklusreegleid, ajab see küll vihale.

Ise sõidan hästi, teised halvasti!

Kui liikleja on ise agressiivne, siis võib olla kindel, et see tekitab vimma ka teistes. Kuid inimestel on kombeks näha asju nii, nagu neile endale on kasulikum. Kui ühes küsitluses uuriti juhtidelt, kas nad on vihasena käitunud liikluses riskantselt, siis vaid kolm protsenti vastas jaatavalt. Oma käitumist liikluses nähakse positiivsena, teiste oma mitte.

Uuringud näitavad, et mehed käituvad liikluses agressiivsemalt kui naised. Mehed kalduvad ka rohkem vägivallale, naised väljendavad end pigem sõnadega.

Liiklusraev ei ole geneetiliselt kaasa saadud, rõhutab psühholoog. Tunded võivad tekkida, kuid oluline on õppida neid kontrollima. Kui vanemad sõimavad autoroolis olles kogu aeg teisi liiklejaid, siis võib arvata, missugused liiklejad saavad nende lastest, kui nemad ükskord load saavad.

Kuidas vihaga toime tulle? 

Spetsialistid soovitavad korralikult magada ja võtta sõiduks piisavalt aega. Väsinuna ja kiirustades ärritume kergemini. Lisaks ei tohi võtta midagi isiklikult: parem kui sa ei mõtleks, et teine juht tahab sulle sihilikult miskit halba teha.

Psühholoog soovitab ka head nippi: kui sul on oht, et kargad autost välja, et asju selgitama minna, siis võta sõidu ajaks kingad jalast ära. Kuni väljaminemiseks kingi jalga paned, on ehk viha lahtunud. 

Proovi ka neid nippe:

1. Hinga sügavalt sisse ja välja. Tõsta õlgu üles ja alla  mitu korda.

2. Kuula muusikat. Aga mitte sellist, mis innustab sind kiiremini sõitma, vaid rahustavat.

3. Ära lase end provotseerida, käitu ratsionaalselt. Mõtle, et sinust mööda kihutanud autol oli ehk kiire sünnitusmajja.

4. Tee peatus. Joo kohvi või jaluta. Liikumine aitab maandada tundeid. Jätka sõitu, kui oled rahunenud.

5. Pea meeles, et inimesed teevad vigu. Ära võta asja isiklikult.