Tervishoiuteenuste  kvaliteedi ekspertkomisjonile edastas terviseamet 2017. aastal lahendamiseks kuus korda enam kaebusi kui 2013. aastal.

„Üheks kaebuste arvu kasvu põhjuseks on kindlasti inimeste teadlikkuse suurenemine ja soov saada kindlustunne, et teenuse osutamine on olnud asjakohane,“ ütleb terviseameti järelevalve osakonna nõunik Eve Pilt, kelle sõnul enam kui pooltel juhtudel pole kaebused olnud põhjendatud. „Statistikat mõjutab ka tõsisasi, et arvestatav osa kaebustest laekub kinnipeetavatelt, kelle puhul pole suurem osa kaebusi  põhjendatud.

Kaebuste arv viimastel aastatel

2016. aastal menetles terviseamet 368, 2015. aastal 349, 2014. aastal 255 ning 2013. aastal 249 tervishoiuteenust puudutavat kaebust.Terviseamet on  põhiliselt  tuvastanud dokumenteerimisnõuete rikkumist, tervise infosüsteemi andmete edastamata jätmist, psühhotroopsete ravimite väljakirjutamise nõuete rikkumist ning statistiliste aruannete esitamata jätmist.„Sageli soovivad patsiendid lisaks hinnangule, kas tervishoiuteenuse osutamisel järgiti õigusaktides kehtestatud nõudeid, ka hinnangut tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile ,“ ütles Eve Pilt.

2017. aastal edastas terviseamet tervishoiuteenuste  kvaliteedi ekspertkomisjonile kokku 30 kaebust, mis on 10 kaebust enam kui 2016. aastal.  Lisaks ravivigadele on kaebuste põhjuseks olnud nii patsientide kõrged ootused tervishoiuteenuste osutajatele kui erinevad suhtlemiskonfliktid.