Taimetoitlasest trennitegija: tugev olemiseks ei pea liha sööma (13)

Kaarma teeb peamiselt üldfüüsilist trenni, kuid tegeleb ka posti- ja õhuakrobaatikaga. „Söön mõistagi mitmekesiselt ja tasakaalustatult, aga erilisteks lemmikuteks on kaerahelbepuder linaseemnejahuga, läätsed, maapähklivõi ja tofu,“ sõnab naine.

Kaarma lisab, et seoses taimetoitumisega on ta märganud positiivseid muutusi: kiirem taastumine, parem seedimine ja stabiilsem energiatase. „Juuksed on pikad ja paksud ja peale piimatoodetest loobumist muutus ka nahk oluliselt paremaks.“

Täistaimetoitlasest trennitegija peab toituma mitmekülgselt

„Inimese keha peab saama järjepidevalt makrotoitaineid– süsivesikuid, valke ja rasvu. Samuti mikrotoitaineid (vitamiine, mineraale ja fütotoitaineid). Tuleb hoolega oma toitumist kokku pannes jälgida, et need tingimused oleksid täidetud. Näiteks kinoas on valgu ja süsivesikute tasakaal paigas, kaerahelvestes samuti,“ sõnab funktsionaalse toitumise nõustaja Riinu Rätsep.

Rätsepi sõnul on täistaimetoitlastel vaja juurde saada ka oomega-3 rasvhappeid EPAt (eikosapentaeenhape) ja DHAd (dokosaheksaeenhape), sest kanepiõlist ja tšiiaseemnetest neid kätte ei saa. „Sel juhul tuleks tarvitada merevetikatest lisandit, mis sisaldab oomega-3 rasvhappeid. Osaliselt tuleb juurde võtta ka vitamiini B12. Kiudained, mida saab kätte köögiviljadest, on ka väga olulised,“ räägib Rätsep ja lisab, et inimene peaks laskma ka oma verd kontrollida.

„Tähelepanu võiks pöörata ka raua, tsingi, joodi, kaltsiumi ja D-vitamiini piisavale tarbimisele, et nii tervis kui ka sportlik sooritus oleksid optimaalses seisus,“ räägib Kaarma.

Kaarma sõnul võib juhtuda, et täistaimse elustiiliga tutvuv inimene ei toitu tasakaalustatult. „Ta on võib-olla toidulaualt juba välja jätnud liha, piimatooted ja munad, kuid ei ole veel osanud kõiki täistaimseid toiduaineid oma menüüsse lisada. Ekslikult arvatakse, et segatoitlus tagab automaatselt kõigi toitainete piisava tarbimise, uuringute kohaselt see tegelikult nii ei ole.“

Tihtipeale arvatakse, et täistaimetoitlased tarbivad liiga vähe valku. „Veganitel võib kõige suuremaks ohuteguriks olla mitte niivõrd valgu, vaid rasvhapete tasakaalutus kehas. Rasvhapetest sõltub, kuidas keha omastab erinevaid toitaineid,“ märgib Rätsep, kelle sõnul tasakaalutus ei hõlma ainult taimetoitlasi, vaid ka omnivoore (kõigetoidulisi).

„Valk on samuti ülimalt oluline, kuid seda saavad taimetoitlasid ka väga paljudest taimsetest allikatest. Väga hästi asendavad loomset valku herne-, kanepi- ja riisivalk,“ sõnab Rätsep.

Nii sega- kui ka täistaimse toitumise puhul on oluline planeerimine ja heade harjumuste kujundamine. „Täistaimsete terviktoitude hulka käivad peale erinevate puu- ja köögiviljade ka näiteks pähklid, seemned, tera- ja kaunviljad, mis on menüüs vajalikud piisava kaloraaži ning toitainete tagamiseks. Soovitatav on eelistada selliseid toite, mida võimalikult vähe töödeldud, kuna need on toitainerikkamad,“ toob Kaarma välja.

Spordikampaania müütide kummutamiseks

Kaarma sõnul on täistaimetoitlust tunnustatud igas eluetapis ja ka mitmete riikide ametlikes toitumissoovitustes, sh USAs, Kanadas, Suurbritannias, Austraalias ja ka Soomes. „Hoolimata sellest on müüt täistaimetoitlaste kui nõrkade, toitainepuuduses vaevlevate inimeste kohta veel laialt levinud,“ räägib Kaarma, kelle sõnul on eriti suur skepsis taimetoitluse osas levinud just meeste seas.

Kaarma märgib, et selle müüdi murdmiseks on algatatud spordikampaania "Tugev taimsel kütusel", kus osalevad heas füüsilises vormis mehed, kes on taimetoitlased ning on saavutanud jõudu nõudvatel spordialadel häid tulemusi. Kaarma ise on kampaaniajuht. „Osalejate seas on näiteks nii suurepäraste saavutustega jõutõstjaid, tippkorvpallureid, profikarjääri tegevaid käsipallureid, kaitseväes tegutsevaid aktiivseid sportlasi kui ka neid, kes teevad oma keharaskusega muljetavaldavaid trikke.“  

„Kampaanias osalevate meeste pealt on näha, et hästi planeeritud toitumise korral ei jää ka aktiivselt sporti tegeval inimesel taimselt toitudes millestki puudu,“ kinnitab naine.

Täistaimetoit aitab sportlasel kiiremini taastuda

Kaarma märgib, et sageli arvatakse ka seda, et täistaimetoitlus seab ohtu sportliku soorituse, kuid tegelikkuses võib tulemus aga olla hoopis vastupidine.

„Sportlastega vesteldes toovad nad tihti välja seda, et võrreldes segatoitumisega on peale söömist tekkiv väsimus kadunud, sest toit seedib paremini ja üleüldine energiatase on kõrgem. Füüsiline vorm jääb samaks või isegi paraneb. Väga levinud tähelepanek on ka treeningust taastumise oluline kiirenemine,“ räägib Kaarma.

Kaarma toob välja, et kampaanias osalev jõutõstja Agris Reppo, kes saavutas suurepärased tulemused sel aastal Tšehhis toimunud Euroopa meistrivõistlustel, kommenteeris asja nii: “Kuna oma toitumisharjumusi parandasin, hakkasid ka lihased paremini taastuma ja taimetoitlasena olen hakanud paremini arenema kui segatoidulisena.”

Mõne sportlase sõnul on taimne toitumine aidanud kaasa põletiku alanemisele kehas ja isegi vigastuste paranemisele. „Profikäsipallur Mikk Pinnonen, kes on Eesti koondises mänginud juba 2008. aastast alates, on näiteks välja toonud, et lisaks eelmainitule kadus tal kannavigastusest tulenev krooniline valu mõne nädalaga, pärast loomse välja jätmist menüüst,“ sõnab Kaarma.

„Positiivseid muutuseid taimetoidust on välja toonud ka kampaanias osalev Eesti korvpallikoondises mänginud Janar Soo. Sarnased tähelepanekud on levinud ka nende välismaa tippsportlaste seas, kes on taimetoitlased. Seetõttu võib väita küll, et sportlik vorm ja sooritus võivad taimetoidule suundudes paraneda.“

Kaarma sõnul on üle maailma küllalt näiteid edukatest sportlastest, kes on saavutanud häid tulemusi nii jõu- kui ka vastupidavusaladel. „Jõu poolest on tuntud näiteks Clarence Kennedy, Kendrick Farris ja mullu Eestit külastanud Patrik Baboumian, kes võitis 2011. aastal Saksamaa tugevaima mehe tiitli.

"Seega, ei ole vaja süüa liha, et olla tugev, kuid kindlasti peab sööma tasakaalustatult ja piisavas koguses.“

Igale inimesele veganlus ei sobi

„Kõik inimesed on erinevad. Mõni inimene ütleb, et ta tahab täistaimetoitlaseks saada, kuid võib juhtuda, et tema keha biokeemiline koostis ei luba seda. On olnud lihasööjad, kes on otsustanud veganiks hakata, kuid siis hakkavad kehal tekkima haiguslikud sümptomid," märgib toitumisnõustaja Rätsep.

Rätsepi sõnul ei saa öelda, et asi oleks kahe kõrva vahel kinni. „Mõttekas on teha geenitest, sest siis saab inimene teada, kas veganlus on tema jaoks või mitte,“ soovitab naine ning tuletab meelde, et inimene peab eelkõige teadlikult toituma ja kuulama oma keha.

Ekstreemsustega ei peaks tegelema

„Minu veendumus on, et täistaimetoitlasel on võimalik aktiivselt sportida, kuid tervislikkuse seisukohalt ei ole 100% taimetoitlus juba lihtinimeselegi hea, rääkimata tippsportlastest või kulturistidest,“ sõnab personaaltreener Marek Kalmus.

Kalmus toob välja, et kulturismis ja tippspordis on valkude tähtsus eriti oluline. „Valk on rakkude ehitus- ja uuendusmaterjal number üks. Taimsed valgud on aga inimorganismile omastatavad 20% ulatuses söödust. Et vajaminev igapäevane valguvajadus tagada, peaks taimset ollust ühe söögikorraga olema viis korda rohkem.“

„Näiteks kehaehitaja minimaalne lihakogus söögikorras on 200 grammi. See sisaldab keskmiselt 30g valke. Organism suudab liha töödelda aminohapeteks kuni 80%, seda siis kana ja kala puhul. Sea ja loomalihast 60%.

Kui nüüd siia juurde võtta taimseid valke sisaldava mistahes roheline kraam , siis ei ole inimese seedekulgla võimeline sellist kogust taimset massi mitte kuidagi seedima. Seederikked tekiks juba esimese päevaga,“ räägib Kalmus.

„Magu on loodud seedima toitu. Inimeste puhul segatoitu. Kui see ülesanne maolt ära võtta, siis ei pruugi magu ühel hetkel enam enda ülesandega hakkama saada ehk teisisõnu magu hellitatakse ära. Magu ju toodab toidu seedimiseks maomahlu iga kord, kui seeditud toit liigub edasi soolde. Kui need tugevad happed enam tööd ei saa, siis tulemuseks võivad olla maohaavandid. Justnimelt võivad, kuid ei pruugi, sest organismid on alati natuke erinevad,“ sõnab Kalmus.

Kalmus tõdeb, et kestvusspordialadel (nt pikamaa jooks, rattasõit jne) annab lühiajaline veganlus hea enesetunde ja ka kiiruslikud tulemused paranevad. Sel juhul väiksem valguvajadus rahuldatakse hüdrolüüsitud (tehnoloogiliselt eelseeditud) taimsete proteiinilisanditega. „Neid kasutades on omastatavus ka taimsete valkude puhul suurem, kuid mina isiklikult arvan, et pikemas perspektiivis ei ole ka nende kasutamine hea.“

Kalmus lisab, et kui maailmas on tipus mistahes spordialal taimetoitlane, siis oleks selle inimese tulemused segatoidulisena kindlasti veelgi paremad. „Lihtsalt treenitud kehaga fitnessistidel võib ilma abivahenditeta tõesti ka mingi märkimisväärne tulemus olla, kuid siis on ikkagi abiks ka head geenid.“

„Vabandan taimetoitlaste ees, kuid minu kindel veendumus on, et ekstreemsustega ei peaks tegelema. Kuni ülikoolides käsitletakse inimest füsioloogias ja anatoomias kui segatoidulist, siis seni jään kindlalt oma arvamuse juurde. Kui kunagi füsioloogiaõpikud ümber kirjutatakse, eks siis näeb. Kuid niisama kindel olen ma ka selles, et seda ei juhtu kunagi,“ on Kalmus veendunud.

„Samas jääb igal inimese õigus teha enda tervisega, mida ise soovib. Ilmselgelt on taimetoitlus üks leebemaid enesehävituse variante. Igaõhtune pokaal veini või pits viina tapab enneaegselt oluliselt rohkem inimesi.“