Hambaarstide liit täiskasvanute hambaravihüvitisest: mõtlematu raiskamine (26)

2017. aasta 1. juulist rakendus Eestis täiskasvanute hambaravihüvitis. Aasta aega hiljem ei ole 60% kliinikutest Haigekassa lepinguga liitunud. Suurlinnades on mitteliitunute arv veel suurem – Tallinnas ei saa hüvitisest osa üle kolmveerandi patsientidest.

 Haigekassa teatas 1. juulil, et tulemused on väga head - mõõdikuteks on aasta jooksul toimunud 200 000 inimese ravivisiidid. Eesti Hambaarstide Liidu hinnangul jättis Haigekassa ütlemata, et neil pole aimugi, kui paljud nende hulgast on uued patsiendid - inimesed, kes seni pole oma suuõõnetervist kontrollimas käinud, aga tegid seda nüüd hüvitise toel. 

Proteesihüvitis toimib paremini

Poole aastaga on proteesihüvitist kasutatud rohkem kui täiskasvanute hambaravihüvitist aastaga kokku. See näitab, et proteesihüvitis, mida inimene saab kasutada enda poolt valitud arsti juures, toimib süsteemina oluliselt paremini. Samas kui tänane täiskasvanute hambaravihüvitise korraldus hoopis diskrimineerib patsiente - kõik need, kes pole olnud nõus arsti vahetama, jäävad hüvitisest ilma.

Hambaarstide soov on, et Eesti inimeste hambad saaksid korda, aga praegune mõtlematu raha kulutamine seda kindlasti ei toeta ja selline süsteem ei ole jätkusuutlik. Raha tuleks suunata neile, kellel on seda päriselt vaja, ja meie hinnangul peaks see käima kohalike omavalitsuste sotsiaalosakondade kaudu, kus osatakse hinnata perede toimetulekut. Hambad ei tohiks katki olla sellepärast, et inimesel ei ole raha ravi eest maksta ja just siin peaks riik appi tulema ja suunama toetuse õigete inimesteni.

Riik peaks panustama ennetusse

Hambaarstide Liit on seisukohal, et riik peaks rahastama tervist edendavaid ja ennetavaid raviprotseduure.  Hambaaugud on eluviisi haigus ja ainuõige on tegeleda haigestumise põhjustega, sest tagajärjed on nii kallid, et neid ei ole jaksanud ka kõige rikkamad riigid oma kodanikele kinni maksta. Praegusel hetkel aga tegeleb riik üksikute hambaaukude lappimisega, mis pikas perspektiivis inimeste hambaid terveks ei tee.

Hambaravi kvaliteet väheneb. See loogika kehtib igal pool majanduses - kui sa pead mingit teenust osutama odavamalt, siis pead sa selleks leidma võimalusi kokkuhoiuks. Kas see tuleb materjalide, tehnika, koolituse või arstide arvelt, on juba kabinettide raske valiku küsimus. 

On selge, et praegune süsteem ei toimi ja Haigekassa prognoos, et 10 aasta pärast võime näha hambahaiguste vähenemist, jääb suure tõenäosusega soovunelmaks.