Vesi veel nii külm, aga vetikad juba platsis. Tavaliselt käisid need sinivetikad ikka sooja veega kaasas. Mulle meenus üks paljude aastate tagune suvesooja periood, mil merevesi oli nii mõnusalt soe, et pärast tööd sai alati Pirtal ujumas käidud. Rahvast oli alati rannas nii palju, et vesi oli nagu kalasupp, ainult inimestest koosnev. Ühel õhtul aga imestasin, et vees polnud ühtegi inimest, kuigi liival neid ikka peesitas. Mõtlesin, et vesi on vist liiga külm ja läksin seda varbaga proovima. Aga täitsa soe oli ja sulistasin siis mõnuga edasi, sest ruumi oli laialt. Kui olin ennast väsinuks summinud, hakkasin veest välja minema. Ja alles siis märkasin, et mereäär oli kollaste lintidega piiratud ja kirjad teatasid, et: "Merevees ohtlikud vetikad, ujumine keelatud!" Aga haigeks ma küll ei jäänud. Sama lugu oli kord Peipsi järve soojas vees sulistades, kui sain alles õhtul Tallinna sõites teada, et Peipsi sinuvetikaid täis. Siis olid lapsedki tundide kaupa vees ja samuti jäid kõik terveks. Nii et võib-olla on see vetikaoht natuke ülepaisutatud?
KOMMENTAARID (3)