APPI, RÄSTIK! Kas teadsid mürgisest roomajast neid 15 fakti? (40)

1. Rästik on suhteliselt arg loom, kes inimese lähenedes enamasti põgeneb, aga kui ta tunneb end ohustatuna, siis ta võib salvata

2. Ka vastsündinud rästikud on võimelised hammustama ning mürki eritama. Rästik võib hammustada ka vees. Sel juhul salvab ta ohvrit peamiselt peast, kaelast või kätest.

3. Rästikuhammustusi tuleb ette ennekõike aprillist septembrini. Näiteks Rootsis on aastas 150–200 rästikuhammustust, Eestis jääb maohammustuste arv aastas alla saja.

4. Rästikul on kaks mürgihammast, täiskasvanud rästiku hammaste vahe on 3–4 mm. Hammustusest võib jääda ka kolm jälge, kui parasjagu toimub hammaste vahetus. Võib jääda ka üks jälg, kui rästik on ühe hamba kaotanud. 

5. Kui rästik on salvanud, siis rahusta kannatanut ja palu tal liikumatult lamada. Säilita ise rahu. Muuda hammustuskoht liikumatuks. Ära lase kannatanul liikuda.

6. Levinuimad sümptomid pärast rästikuhammustust on turse, nahavärvuse muutus, seedehäired ja vererõhu langus. Võib esineda ka oksendamist, peapööritust, peavalu, hingamisraskusi. Hilissümptomitena võib esineda lihasjäikust ja tundehäireid, mis võivad kesta nädalaid. 

7. Ära tee hammustuskohaga midagi: ära proovi nagu filmis hammustuskohta välja lõigata või mürki välja imeda, ka žguti paigaldamine ei takista mürgi levikut.

8. Ära anna kannatanule süüa ega juua, kuna hingamisraskused võivad tekkida äkki.

10. Pärast hammustust tuleb alati minna arsti juurde. Kui kannatanu on alla 15-aastane, rase, vanur või raskelt haige, tuleb minna eriti kiiresti. Ka siis, kui tekib väga tugev reaktsioon hammustusele, nt oksendamine, hingamisraskused. Eriti ohtlikud on hammustused pea- ja kaelapiirkonnas.

11. Helista alati mürgistusteabekeskusesse 16662 või häirekeskusesse numbril 112.

12. Kõik kannatanud ei vaja raviks vastumürki. Veelgi enam – vastumürk võib põhjustada eluohtliku allergilise seisundi.

13. Rootsi Mürgistusteabekeskuse uurimus 231 rästikuhammustusega patsiendi kohta näitas, et ilma igasuguste sümptomiteta oli haiglasse toodud kannatanutest 11%, kergeid kaebusi esines 47%, keskmise raskusastmega 29%. Tõsised terviskaebused olid pärast rästiku salvamist vaid 13% kannatanutest.

14. Piirkondades, kus võib olla rästikuid, kanna sobivat riietust (riideid ja jalanõusid). Ära pista kätt õõnsate puutüvede ja paksu rohu sisse veendumata selle ohutuses. Üle maas lamavate puutüvede astudes uuri hoolikalt ümbrust. Põõsaaluseid rohides kanna kindaid.

15. Kui rästikud kipuvad su kodu või suvila ümbrusse, hoia muru madal ja rotid-hiired eemal, sest need meelitavad roomajaid ligi.

Allikad: Mürgistusteabekeskus, Iltalehti