ETTEVAATUST, SALMONELLOOS! Äge soolenakkus võib tabada nii kodumaal kui reisil (2)

Haigust tekitab Salmonella bakter, mida võib saada sellega saastunud toidust või joogist, aga ka haigelt inimeselt. Nakatumise tagajärjel tekib äge enterokoliit palaviku, kõhu- ja peavaluga, kõhulahtisusega, iivelduse ja vahel ka oksendamisega ning kujuneb vedelikukaotus. Nähud püsivad neli kuni seitse päeva. Raskematel juhtudel võivad kujuneda artriit, meningiit jm. Nõrga immuunsusega inimestel võib haigus kulgeda raskelt ja lõppeda surmaga.

Nakatuda võib ka rühmaviisiliselt

2017. aastal registreeriti Eestis 279 salmonelloosijuhtu, haigestunutest üle poole ehk 158 inimest vajasid haiglaravi. Kõige rohkem oli juhtumeid Raplamaal, järgnesid Hiiumaa ja Ida-Virumaa.

8 juhul haigestuti rühmaviisiliselt: oli viis kahe, üks nelja, üks 17 ja üks 12  haigusjuhuga.

21 juhul oli nakatumine oletatavalt seotud reisimisega (Bulgaarias 3, Egiptuses 3, Filipiinidel 1, Gruusias 1, Hiinas 1, Hispaanias 1, Indoneesias 1, Küprosel 1, Mehhikos 1, Poolas 3, Türgis 2, Venemaal 1, Vietnamis 1, Tais 1).

Seost toiduga võib oletada 54 juhul, sealhulgas  kanaliha neljal juhul, muu liha kolmel juhul, munad või toormune sisaldav toit 23 juhul, kondiitritooted 18 juhul, piimatooted ühel juhul, kala ühel juhul, muu toit neljal juhul.

Kuidas levivad haigustekitajad?
Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja (eriti ohtlikud bakterikandjad on toidukäitlejad) inimese, looma või linnu roojaga saastunud toidu (liha, munade jm) söömisel või toorpiima, vee joomisel.

Küllalt sageli levivad haigusetekitajad ristsaastumise teel, mil toores looma- või linnuliha puutub töötlemise käigus kokku valmistoiduga, näiteks salatiga, puu- ja köögiviljadega. Haiguse peiteperiood on 12-72 tundi.

Kuidas vältida nakatumist?
Tuleb täita isikuhügieeni, toiduhügieeni ja ohutu toidukäitlemise nõudeid. Tegelik salmonelloosi ennetamine algab looma- ja linnufarmis, kus tuleb vältida toiduloomade ja -lindude nakatumist salmonelloosi. 

Pea kinni hügieenist!
• Pese käsi sooja vee ja seebiga vähemalt 20-30 sekundi jooksul enne ja pärast  toidu valmistamist, tualetis käimist,  imiku mähkmete vahetamist ja lemmikloomadega tegelemist; 
• Vaheta pärast iga toidu valmistamist nõud ja töötlemisvahendid ning pese need puhtaks.
• Toiduvalmistamisel kasuta eelistatult ühekordset kuivatus- ja puhastuspaberit.

Salmonelladega ristsaastumise vältimiseks:
• Hoia alati (ka külmkapis) looma-, linnu- ja kalaliha ning munad üksteisest eraldi.
• Kasuta võimalusel eraldi looma-, linnu- ja kalaliha lõikelaudu.
• Pese kõiki toiduvalmistamise vahendeid (nõusid, lõikelaudu, nuge jm) pärast seda, kui need on toore liha või munadega kokku puutunud, 
• Ära asetae valmistoitu nõudele, kus enne seda on hoitud toorliha või -mune.

Kuumuta liha- ja munatoitusid (Temperatuure tuleb mõõta toidutermomeetriga toidu sisemuses))

• Igat liiki loomaliha vähemalt +71° C, 
• Igat liiki linnuliha vähemalt +74° C, 
• Täidetud lindude valmistamisel võivad salmonellad mitte hävida. 
• Munasisaldusega road vähemalt  +71° C, 
• Toormunad tuleb keeta valge ja rebu täieliku kalgendumiseni. 
• Keedetud mune võib hoida toatemperatuuril kuni kaks tundi. 
• Kalaliha vähemalt +63°C. 
• Supi, kastme ja lihakastme korduval tarvitamisel kuumuta need keemiseni ning muud korduvtarvitamise toidud vähemalt +74° C-ni.

Allikas: Terviseamet