Terviseuudised

Viljatusravi saajate arv kasvas mullu 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 19. juuli 2018, 15:17
Möödunud aastal sündis 430 last kunstliku viljastamise abil. Foto: Vida Press
Ravimiameti andmetel tehti  Eestis 2017. aastal 2863 viljatusravi tsüklit, mis on viie protsendi võrra rohkem kui möödunud aastal.

Eelneval kolmel aastal (2014–2016) on  viljatusravi tsüklite arv näidanud langustendentsi. Samas ei ole jõutud 2013. aasta  tasemele, mil viljatusravi tsükleid oli 3097, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskelt avaldatud statistikast.

Samal teemal

 „Viljatusravi kasutamine kasvas kõige rohkem – kolmandiku võrra – 41-aastaste ja vanemate naiste seas,“ selgitas TAI analüütik Hedi Liivlaid. „Peaaegu pooled viljatusravi tsüklitest teostati küll 34-aastastele ja noorematele naistele, kuid võrreldes 2016. aastaga on selles vanuserühmas läbitud viljatusravi tsüklite arv vähenenud kaks protsenti.“

 Viljatusravi meetodid

Kõige rohkem – kolmandiku võrra – kasvas IUI ehk emakasisese inseminatsiooni kasutamine. See on  protseduur, mille käigus seemnerakud sisestatakse spetsiaalse kateetriga emakaõõnde. IUI sobib mehepoolse kergema viljatuse korral või emakakaela probleemidest tingitud lastetuse raviks. Riik seda protseduuri ei kompenseeri.

 Kõige sagedamini – 36% juhtudest – kasutati intratsütoplasmaatilise injektsiooni (ISCI) meetodit, mida kasutatakse mehe viljatuse korral. Järgneb külmutatud embrüo (FET) siirdamise kasutamine (33% viljatusravi ravitsüklitest).

 Eelnevatel aastatel siirdati ühe protseduuri käigus kõige sagedamini kaks embrüot. 2017. aastal ssiirdati kõige sagedamini üks embrüo. 

Kunstliku viljastamisega sünnib 3 protsenti lastest

Viljatusravi kasutamine küll mullu kasvas, kuid riigi kulud sellele hoopis vähenesid. Viljatusravi kulu riigieelarvest oli 1,398 miljonit eurot, mis on ligi kümnendiku võrra vähem kui 2016. aastal. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kohaselt kehavälise viljastamise piirhinnad langenud ei ole. Sellest võib järeldada, et patsiendid katsid viljatusravi kulud ise.

 Kliinilise rasedusega lõppes 2016. aastal 803 kunstlikku viljastamist, mis on 29% kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest. „Kõiki rasedusi paraku lõpuni ei kanta ja seetõttu ei tähenda see 803 kunstlikult viljastatud lapse sündi,“ ütles TAI analüütik Hedi Liivlaid.

Eesti meditsiinilise sünniregistri andmetel sündis 2017. aastal 430 last kunstliku viljastamise abil, mis on 61 lapse võrra rohkem kui mullu. Kõigist elussündidest moodustab see kolm protsenti.