EMO ARST ÕPETAB: vigastuste ja haavade korral toimi nii

"Arvatakse, et kui on libe, on meil rohkem tööd. Tegelikult on vastupidi,“ rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO juht Vassili Novak portaalis Terviseuudised.ee suvistest traumadest. „Inimesed tegelevad spordiga, remondivad kodu, teevad töid aiamaal ja traumasid juhtub rohkem. Just väiksemaid traumasid.“

Missugused on põhitõed vigastuste korral?

Esiteks tuleb vigastatud jäse tõsta kõrgemale, et oleks vähem turset ja valu. Edasi on vaja pakkuda haigele kohale külma, jahutust. „Mitte mingil juhul viinakompresse või soojavanne,“ rääkis Vassili Novak. „Siis tuleb jäse immobiliseerida. Käsi või õlg hoida füsioloogilises asendis, fikseerida toetava sidemega üle kaela.“

Sama käib jala kohta, sellele tuleb asetada fikseeriv side ja seda vähem koormata. Tuleb võtta ka valuvaigisteid, mis võtavad valu ja leevendavad ka põletikku, mis trauma puhul tekib.

Lahtise haava puhul rõhutab Novak, et värske haav tuleb töödelda, kui see on pisike, sulgeda plaastri ja sidemega ja hoida haav puhas. Kui on sügavam haav, kus servad on irvakil, siis tuleb tulla EMOsse või perearsti juurde. Selline haav võib vajada õmblemist. Maal võivad perearstid ka pisikirurgiat teha, ehkki üldiselt perearstikeskused pole selliseks tööks disainitud. Samas ei pea keset ööd tormama abi järele, kuna veri normaalselt hüübib 6-8 minutiga, kui inimene verevedeldajat ei võta. „99% pindmistel haavadel verejooks katkeb,“ rääkis Novak. „Naha all ei ole sellist tsooni, mille kaudu inimene nii palju verd kaotaks, et see oleks eluohtlik.“

Linnas on Novaki sõnul ikkagi inimeste esimene mõte pöörduda EMOsse, kuna perearstidele ei pääse sellise asjaga kiirelt löögile.

Sügavamate vigastuste korral võivad tekkida ka sügavad haavad ja verejooksud, arterid võivad olla vigastatud – siis tavaliselt kutstakse kiirabi, isepöördumiseks pole aegagi.