Terviseuudised

Hambaarstide liidu juht: registris on hambaarste, kes seal olema ei peaks (25)

Ohtuleht.ee, 26. juuli 2018, 17:53
Viimastel kuudel on palju olnud juttu arstidest, kes on õppinud idapoolsetes riikides ning kantud Terviseameti poolt tervishoiutöötajate registrisse, kuigi puuduliku keeleoskuse tõttu on nad ohtlikud patsientidele, kellega sõna otseses mõttes ühist keelt ei leita. 

Teisalt on ka näiteid arstidest, kes on saanud Euroopas töötamise keelu, mis aga ei sega neid oma tegevust Eestis jätkamast, kuigi vastav üle-Euroopaline elektroonne hoiatusmehhanism on tööle rakendunud. Ka tervise- ja tööminister Riina Sikkut tunnistab, et Eestis ei ole patsiendiohutuse tagamisega süsteemselt tegeletud. 

Samal teemal

Eesti Hambaarstide Liidu juhi Marek Vinki sõnul on nad sellele probleemile juba aastaid tähelepanu juhtinud ja sellele ka lahendusi pakkunud, kuid siiani ei ole neid kuulda võetud. Tema sõnul on hetkel Eesti tervishoiutöötajate registri pidamise kord suurte puudustega. 

„Näiteks on sinna kantud hambaarste, kes seal olema ei peaks, sest terviseametil puudub ekspertoskus hinnata registrisse kantavate arstide pädevusi. Kontrollitakse ainult esitatud haridust tõendavaid dokumente, mille põhjal tehakse bürokraatlik kandeotsus jättes hindamata arsti sisulise valmisoleku töötamiseks, rääkimata keeleoskuse kontrollimisest,“ sõnas Vink. 

Vingi sõnul on terviseamet olnud võimetu ka Soomes ulatusliku petuskeemiga vahele jäänud ja tegutsemiskeelu saanud hambaarsti samalaadse tegevuse takistamisega koduriigis. "Kuigi Sotsiaalministeeriumi ravikvaliteedi hindamise ekspertkomisjoni laekuvad nüüd juba Tallinnas petta saanud soomlaste kaebused, jätkab kelmhambaarst segamatult oma tegevust ja selle reklaamimist soomekeelses veebis," leiab Vink.

 “Eesti hambaarstid on valmis riigilt üle võtma nii hambaarstide registri pidamise kui ka ravikvaliteedi järelvalvaja ja patsientide kaebuste lahendamise funktsioonid. Aga selleks tuleks natuke seadusi kohendada ehk hambaarste ühendav organisatsioon tuleks mittetulundusühingust ümber korraldada avalikõiguslikuks juriidiliseks isikuks ehk hambaarstide kojaks, nagu see on näiteks Leedus. See võimaldaks hambaarstide organisatsioonil endal kontrollida tööjõuturul osalevate hambaarstide tõelist pädevust ja valmisolekut teenust patsiendile ohutult osutada. Meil on selleks ka selge omahuvi - kui puuduliku järelevalve tõttu saavad tegutseda petised või kvalifikatsioonita arstid, siis murendab see kõigi mainet ja ohustab patsiente,“ ütles  Vink. 

„Praegu seisab hambaarstidele suurema autonoomia andmine poliitilise tahte puudumise taga. Hambaarstide liidu juhatus on käinud koja loomise teemaga korduvalt tervise valdkonna eest vastutavate ministrite vastuvõtul, kuid viljakasse pinnasesse see seeme seni pole langenud. Alanud valimiseelses diskussioonis, kus soovitakse riiki päriselt efektiivsemaks reformida ja seda olukorras, kus valitsusametil  puudub ekspertiis kvalitatiivseks järelevalveks ja koordinatsiooniks, on võimalus see ülesanne seaduse jõuga delegeerida arstidele. Hambaarstid moodustavad 29% kõikidest Eesti arstidest ja me suudame seda ülesannet täita,“ nentis Vink.

25 KOMMENTAARI

k
27. juuli 2018, 14:10
Kummaline,Hambaarstide liidu juht teab,kes ei kölba arstiks ja pole midagi ette vötnud?
e
elli 27. juuli 2018, 08:11
See on lihtsalt kohutav,kuidas Eesti riik on yles ehitatud.Pädevad töötajad jäävad töötuks,vöi need kes välismaalt tagasi tulevad,ja kohtadel istuvad ...
(loe edasi)
Loe kõiki (25)