Kui päikesekaitsekreem tekitab löövet ja sügelust, tuleb see kohe maha pesta. Foto: Vida Press
Toimetas Sirje Maasikamäe 27. juuli 2018 14:10
Allergiat päikesekaitsekreemide vastu pole väga sageli. Kui kui kreem paneb naha  punetama ja sügelema, võid olla üks neist, kel tekib päikesekaitsekreemist allergia.  

Allergiast annavad enamasti märku lööve, punetav ja sügelev nahk. Võivad tekkida ka villid. Kui sul on kahtlus, et päikesekaitsevahend tekitab allergiat, tuleb see kohe maha pesta ja seda ei tohi rohkem kasutada. Allergia päikesekaitsevahendite vastu tekib kergemini neil, kel on olnud ka enne nahahädasid, nt ekseem.

2 tüüpi allergiat

Kontaktallergia vallandub, kui oled pannud nahale päikesekaitsekreemi  ja tekib allergiline reaktsioon. Vahet pole, kas oled toas või õues. See on põhiline päikeseallergia tüüp.

Fotoallergia vallandub, kui päike mõjutab kreemis sisalduvaid aineid ja tekib nahareaktsioon. Nahahäired tekivad ainult siis, kui olla päikese käes. Päikese käes võib tekkida allergia ka  näiteks huulepalsamis, šampoonis või meigivahendites sisalduvate ainete tõttu. 

Allergilise reaktsiooni võivad vallandada ka päevituskreemides sisalduvad säilitus- ja lõhnaained.

On mitmeid ultraviolettkiirte blokeerijaid, mis võivad põhjustada allergiat, nt oksübensoon jt. On aineid, mis blokeerivad hästi ultraviolettkiirgust, kuid neid kasutatakse harva, sest allergiarisk on suur.

Kaitse end teisiti

Allergia päikesekaitsekreemide suhtes ei tähenda, et peaksid kaitseta olema. Füüsikalise toimega päikesekaitsekreemid, mis sisaldavad tsinki või titaandioksiidi, peegeldavad valgust ja põhjustavad vähem allergiaid.

Füüsikaline kaitse on pigem naha peal, keemiline kaitse imendub nahka. Füüsikalise toimega kaitsevahendid võivad jätta nahale valge kihi.

Ära unusta ka laia äärega kübarat ja päikeseprille!

Allikas: Prevention