Foto: PantherMedia/Scanpix
Liigume
3. august 2018, 21:24

Kuidas anda lülisamba trauma korral esmaabi? (1)

Kuidas abistada ja sealjuures mitte kahjustada kannatanut lülisamba ehk selgrootrauma korral, räägib Ida-Tallinna Keskhaigla Erakorralise Meditsiini Osakonna arst dr Tody Tubli.

Traumasid toimub suvel alati rohkem, kuna inimesed liiguvad rohkem õues ringi, katsetatakse ekstreemsete ja vähem ekstreemsemate spordialadega, tehakse palju remondi- ja aiatöid, kus ronitakse kõrgustes ja mis seal salata, võetakse ka liikluses rohkem riske.

Põhilised lülisamba traumad on tingitud kehale mõjuvast suurest energiast, mis tekivad eelkõige liiklusõnnetustes, kõrgustest kukkumistel, spordiõnnetustes (ka pea ees madalasse vette hüppamine) ja vägivalla teel.

Lülisamba vigastust peaks kahtlustama, kui kannatanu lebab eriskummalises asendis, on nähtav peavigastus (marrastused, haavad), kannatanu on teadvusetu või ajab segast juttu, kaebab seljavalu, tuimust, surinaid või ei saa liigutada jäsemeid. Lisaks võib olla kadunud kontroll põie või soolestiku üle.

Lülisamba trauma kahtluse korral tuleks eelkõige proovida säilitada külma närvi. Tahaks ehk kohe appi tõtata, seda eriti veel lapse trauma puhul. Kõige ohtlikum ongi juba olemasoleva selgroo vigastusega kannatanu liigutamine, mis võib süvendada seljaaju kahjustust ja nii muuta inimese halvatuks.

Abistada seevastu saab ja tulebki. Esimesena tuleb helistada hädaabisse 112, et asjatundlik abi võimalikult kiirelt kohale jõuaks. Rahusta kannatanut ja ära luba tal liigutada. Kui kannatanu asub põlevas hoones või on läheduses muud keskkonnast tingitud ohud (nt varisemisohtlikud esemed), võib kannatanut ettevaatlikult liigutada, hoides pea ja keha ühel joonel. Kannatanu liigutamine muul juhul ilma vastavate teadmiste ja abivahenditeta tuleb jätta meedikute hooleks!

Nähes suurt verejooksu, tuleb esmaabi korras see peatada, kannatanu võib surra verekaotuse tõttu. Verejooksu sulgemiseks peab haavale suruma.

Kui vigastatu on teadvuseta ja ei hinga, tuleb avada hingamisteed. Hingamisteede avamiseks peab tõstma alalõuga ilma pea kuklasse viimiseta. Kui hingamisteed on avatud, aga kannatanu ei hinga, tuleb alustada südamemassaažiga. Antud juhul on tegemist elupäästvate võtetega ja nende korrektseks teostamiseks peab kannatanu olema selili.

Kiirabi oodates peab vaatama, et kannatanu ei külmetaks, võimalusel katta riietega. Juua ega süüa anda ei tohi.

Lühidalt kokkuvõttes tuleb suure trauma korral mõelda võimalikule lülisamba ja seljaaju vigastusele. Haige liigutamine sellisel juhul on näidustatud ainult elu päästvateks võteteks: verejooksu peatamiseks, südame seiskumisel tarvilike võtete osutamiseks ja eluohtlikust keskkonnast eemaldamiseks. Oluline on kutsuda kiiresti abi ja jälgida kannatanut.