Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravi ja spordimeditsiini resident Eduard Tsvetkov.Foto: ITK
Keha
30. detsember 2018, 17:30

TAASTUSRAVIARST: 8 soovitust, mis teevad liigestele rõõmu (15)

Kui inimene on laisk ja ei viitsi end liigutada, siis mõjutab see liigeseid ja kogu tervist – isegi kui kuskilt ei valuta. Kuidas elada nii, et liigesed püsiks korras? Soovitusi jagab taastus- ja spordiarst Eduard Tsvetkov. 

1. Hoia kehakaal korras

Iga lisakilogramm mõjutab liigeseid, eriti suuri liigeseid nagu hüppeliiges, põlv, puus. Kui ülekaaluline inimene hüppab või näiteks jookseb trammi peale, siis iga kilo mitmekordistub raskusjõu mõjul ja koormab liigeseid veelgi. Igal juhul on liigne kehakaal liigestele halb uudis. 

2. Liigu!

Liikumine on tähtis. Liikumine on iga inimese jaoks loomulik, liikuma peab igal juhul, ükskõik kui haige inimene on. Liigese puhul on väga tähtis säilitada liikuvuse amplituud – mida rohkem liiges liigub, kas või passiivselt, seda parem. Kui liikudes liiges valutab, siis muuda midagi ja tee harjutusi näiteks vees.

3. Tugevda lihaseid

Liigestega on alati seotud lihased: kui lihased on liigese ümber nõrgad, siis kajastub see ka liigese funktsioonis. Kui ainult kõndida, siis see ei anna liigestele niipalju koormust. Kui palju siis käimisel põlv ikka paindub, võib-olla vaid 40 kraadi? Käimine on hea kardiovaskulaarsüsteemile ja kalorite põletamiseks, aga liigese liikuvuse säilitamiseks see nii hea ei ole. Liigeseid tasub rohkem painutada ja sirutada, teha jõuharjutusi või harrastada joogat.

Kui liigest ei kasutata, siis muutub ka lihas nõrgaks, sest seda ei kasutata. Kui lihas on nõrk, siis liiges ei liigu. Isegi kui midagi ei valuta ja inimene on lihtsalt laisk ja ei liiguta, siis muutuvad lihased nõrgaks ja üldine võimekus kahaneb. See mõjutab juba kogu tervist.

4. Treeni mõõdukalt

Kui inimene hakkab ülekaalulisena sporti tegema, siis tasuks alustada tasakesi, et mitte liigeseid üle koormata, et mitte tekitada ortopeedilist stressi.  Enamikule ei tee sport midagi halba, kui seda mõõdukalt teha. Mõõdukas treening on alati kasulik, kui aga liiga äkiliselt alustada, võivad tekkida ortopeedilised probleemid.

Tuleb kuulata oma organismi. Kui sa istud kontoris ja otsustad jooksma hakata, siis see ei tähenda, et homme jooksed maratoni. Igasugused venitused on väga tähtsad. 

5. Tee ka jõutrenni

Kui harjutada tasakaalu ja osavust – näiteks kui hüppame ühelt kivilt teisele –, siis sellised treeningud on liigestele head. Üldfüüsiline koormus on hea. Kui jalgrattaga sõita, siis see on hea, aga sellest ei piisa. Tasub teha ka jõutreeningut. Ka vanematele inimestele, kellel isegi võib-olla juba kusagilt valutab, soovitan jõusaali. Mõõdukas treening on kindlasti kasulik, kuid meeles peaks pidama, et sooritustehnika on olulisem kui tõstetavad raskused. Vale tehnika võib kasu asemel kahju tuua. 

6. Kaitse end traumade eest

Kaitsmed on sportimisel omal kohal, kui on otsene oht traumaks. Kiiver ja liigesekaitsmed, mis kaitsevad kukkumisel, on hädavajalikud. Profülaktilises mõttes ei ole mõtet kanda ortoosi – see ei kaitse, pigem on sel vastupidine efekt, sest see takistab liikumist.

Liiges peab liikuma iseseisvalt,  eriti kui see ei valuta. Kui juba valutab, siis miks sa teed sama asja? Tee siis mingeid muid harjutusi, lahenda see probleem ja taastu traumast, mitte ära tee uuesti sama harjutust, mis liigese valusaks tegi. Trauma võib kiirendada artroosi teket. 

7. Söö mitmekülgselt

Ma ei ole näinud sellist toiduainet, mis oleks liigesele kasulik või vastupidi, kahjulik. Söö mitmekülgselt – see on põhjendatud ja tõenduspõhine soovitus. Tasakaalus ja mitmekülgne söömine on oluline, ka kaloraaži ei tohiks ületada.

8. Tugeva valuga mine arsti juurde

Erakorraliselt peaks arsti poole pöörduma, kui on trauma ja liiges näeb välja väga teistsugune või liigub teistmoodi kui tavaliselt ja on väljakannatamatu valu. Kui liiges on punane, on palavik ja tugev valu, siis samuti. 

Muud asjad nii kiiret sekkumist ei vaja. Kui on tekkinud valu ja sellega pole saadud paari kuu jooksul ise hakkama, siis tasub perearsti poole pöörduda. 

Sült ei ravi liigeseid

Eduard Tsvetkov ütleb, et süldi söömine ei paranda liigest – see on müüt. „Artroosi vastu ravi ei ole, ainus ravi on traumade vältimine, liikumine ja vormis püsimine. Artroos on laineline haigus – halvemad perioodid vahelduvad paremate perioodidega. Kui süldi söömine satub paremate päevade peale, siis võib selline eksiarvamus tekkida.“ 

Kui liigesed kuluvad

Põlve artroosile ehk kulumisele head ravi ei ole: saab panna vaid uue liigese. Kulumise protsessi ei ole võimalik peatada, sest selle põhjused on geneetilised, rolli mängivad ka ülekaal ja traumad.

Täielikult ei saa süüdistada ülekaalu. Ka kõhnal inimesel võivad liigesed kuluda, kui tal on selleks geneetiline soodumus. Ka pärast traumat võib kulumine kiireneda.